„Meile teeb suurt muret asjaolu, et islamiäärmuslasi ei ole mitte üksnes üha rohkem, vaid nende tegevus on muutumas mitmekesisemaks,“ hoiatas Maassen. „Ei ole nii, et ainult ühel, kahel, kolmel või neljal inimesel on sõnaõigus, pigem domineerib salafistide seas palju inimesi. Kõigil neil tuleb silma peal hoida.“
Salafistideks nimetab luureamet islamiusulisi, kes järgivad islami ultrakonservatiivset versiooni.
Saksamaa salafistlikku liikumisse on haaratud ligi 9000 inimest, usub sisejulgeolekuteenistus, seda erinevalt näiteks kriminaalpolitseiametist, mis hindab aktiivsete salafistide arvuks 45 000, kellest „terroristlikul areenil” osaleb 1100 inimest.
Julgeolekuteenistuste hinnangul on kohalike islamistide seas laias laastus 11 000 isikut, kel võib olla terroristlikke kalduvusi. Neist 500 arvatakse olevat valmis terrorirünnakut sooritama.
Maasseni sõnul on see ka üks põhjustest, miks tuneeslasest jõulutururündajal Anis Amril õnnestus luurekogukonna võrgust läbi lipsata ja panna toime 12 hukkunuga terrorirünnak. „Ma usun, et politsei tegi kõik, mis oli nende võimuses, et hinnata Amri kujutavat ohtu,“ kaitses ta.
„Me ei saa enam rääkida salafistide kogukonnast kui tervikust, vaid pigem mitmetest kogumitest,“ nentis sisejulgeolekujuht. „Meie töö muutub seetõttu üha keerulisemaks, sest me ei jälgi enam pelgalt mõnda inimest. Me peame jälgima gruppe.“
