Variant 1: äkiline rõhulangus

Äkilise rõhulanguse puhul, näiteks plahvatuse tõttu, imetakse õhk lennukist välja. Selle tagajärjel muutub salongi sisemus väga külmaks ning meeskonnal ja reisijatel on oht 10-15 minuti jooksul lämbuda või surnuks külmuda, kirjutab Bild.

„Kui toimub rõhulangus, peab meeskond üritama tuua lennuki võimalikult kiiresti allapoole 10 000 jalga (umbes 3000 meetrit), et reisijad hingata saaksid,“ ütles lennundusekspert Neil Hansdorf Bildile.

Eksperdid peavad seda stsenaariumi võimalikuks.

Variant 2: arvutirike

Alles mõni päev tagasi kirjutas ajakiri Der Spiegel 5. novembril aset leidnud vahejuhtumist: Lufthansa Airbusi eksiteele viidud pardaarvuti pani Bilbaost Münchenisse lennanud lennuki 109 reisijaga pardal kiiresti kõrgust kaotama (tuhat meetrit minutis) – sarnaselt Germanwingsi allakukkunud lennukiga.

Põhjus oli see, et sensorid olid jääs ja varustasid lennuki arvutisüsteemi valeandmetega.

Mitmeid minuteid ei suutnud piloodid kõrguse kaotust oma juhtimistegevusega peatada. Alles pärast pardaarvuti väljalülitamist õnnestus meeskonnal lennuk taas kontrolli alla saada.

Germanwingsi juht Thomas Winkelmann ütles aga teisipäeval, et lend 4U9525 oli varustatud uue pardaarvutiga, mis ei olevat sellele probleemile aldis.

Variant 3: terroriakt

Saksa ja USA julgeolekuteenistuste teatel ei ole seni mingeid viiteid terroriaktile. „Seni ei ole mingeid tõendeid seose kohta terrorismiga,“ ütles USA rahvusliku julgeoleku kõneisik Bernadette Meehan. „Meie mõtted ja palved on koos ohvrite ja nende perekondadega.“

USA presidenti Barack Obamat informeeris lennuki allakukkumise kohta tema terrorismivastase võitluse nõunik Lisa Monaco.

Kuigi viited rünnakule puuduvad, uurib Hispaania politsei videosalvestusi reisijate lennukisse sisenemisest.