Telefonikõnede toon on tavaliselt ähvardav. Helistajad kasutavad valenimesid ja salvestavad kõned, mis avaldatakse Granskning Sverige oma veebilehel ja YouTube’is ning jagatakse sotsiaalmeedias, vahendab Yle Uutiset.

Tegevus võib olla ebaseaduslik ja rikub ajakirjanike eetikareegleid.

Sihtmärgiks on Rootsi suurimad ja lugupeetavaimad meediaväljaanded ajalehtedest raadio- ja telekanaliteni.

Veebilehe nimi jäljendab Rootsi tuntuimat uuriva ajakirjanduse saadet, Rootsi televisiooni SVT „Uppdrag Granskning’it“ („Ülesanne uurimine“).

Granskning Sverige väidab oma veebilehel, et küsib neid küsimusi, millest traditsiooniline meedia vaikib. Samuti väidab ta, et esindab „kodanikuajakirjandust“.

Eskilstuna-Kurireni ajakirjanik otsustas välja selgitada, kuidas trollitehas tegutseb. Ta lõi omale internetti profiili, mille abil lootis saada trollitehaselt ülesandeid, ja saatis töösoovi. Peagi hakkaski ta sõnumeid saama.

Ta sai loetelu küsimustest, mida väidetavalt tasub ajakirjanikelt küsida. Mõned näited:

- Kas on rassistlik öelda, et rootslased on rahvusena olemas?
- Kas on rassistlik öelda, et kõik ei ole ega saa rootslasteks?
- Kas saab olla Rootsi kodanik, olemata rootsi rahvusest?

Göteborgi ülikooli ajakirjanduse, meedia ja kommunikatsiooni uurija Ulrika Hedman peab seda nähtust väga murettekitavaks. Ta seostab seda rahvustunde, Rootsi Demokraatide ja paremäärmusluse esiletõusuga Rootsis.

Hedman usub, et ähvardavad telefonikõned võivad mõjutada ajakirjanike käitumist.

„Tõesti paljud ajakirjanikud jätavad tänapäeval telefonile vastamata, kui helistajat ei tunne. Tõesti paljud avaliku elu tegelased teevad sama. See puudutab ka teadlasi,“ ütleb Hedman, kelle sõnul ohustavad ajakirjanikele mõeldud, mõnikord vägagi pikad telefonikõned juba demokraatiat.

Ühes Granskning Sverige „dokumentaalfilmis“ arutatakse, kas meedial on varjatud eesmärgid.

Hedmani vastus on lihtne.

„Meedial ei ole mingit varjatud agendat ega salakavalaid motiive. Ta ei ürita üksikisikule raskusi tekitada,“ ütleb Hedman.

Rootsis ei teata täpselt, kes on veebilehe Granskning Sverige taustal. Sellel ei ole vastutavat peatoimetajat.

„Kellelgi on plaan ja raha. Me ei tea, kes see on. Ma ei usu, et tal oleks häid kavatsusi. Ma ei sööks temaga lõunat,“ kommenteerib Hedman.

Granskning Sverige helistajad saavad tuhande Rootsi krooni (105 euro) suuruse tasu, kui saavad YouTube’is üle 3000 kliki. Eskilstuna-Kuriren ei suutnud välja uurida, kust raha tuleb.

Ajalehe andmetel on olemas selge seos trollitehase ja parempopulistliku rootsikeelse uudisteportaali Fria Tider vahel. Mõlema server on registreeritud ühe ja sama Eesti OÜ nimele.

Granskning Sverige tegevuse ulatusest on keeruline selgust saada. Eskilstuna-Kuriren teatab, et saab aastas umbes sada vihakõnet.

YouTube’is annab otsing „Granskning Sverige“ üle 200 tabamuse. Videote vaatajate arvud on mõnest tuhandest enam kui saja tuhandeni.

Granskning Sverige oma veebilehel on videoid umbes 600 ja jälgijaid mõnisada.

Rootsi peavoolumeedia peatoimetajad tunnistasid Yle Uutistele, et nähtus on olemas, ja on selle pärast mures.

„See tegevus on jätkunud paar aastat ega tundu vähenevat. Need inimesed levitavad oma sõnumit Google’i ja Facebooki kaudu. Olukord on halb,“ ütleb ajalehe Dagens Nyheter esindaja Peter Wolodarski.