Bergling töötas Rootsi julgeolekupolitseis (Säpo) ning oli ametis ÜRO-s, kui ta 1977. aastal Iisraelis vahistati. 1979. aastal mõisteti ta spionaaži eest eluks ajaks vangi. Bergling tegutses Nõukogude Liidu heaks, kirjutab ajaleht Dagens Nyheter.

1987. aastal õnnestus Berglingil koos oma tollase naisega vanglapuhkuse ajal põgeneda. Nad läksid Nõukogude Liitu ja olid kadunud kuni 1994. aastani. Siis naasis paar vabatahtlikult Rootsi.

Kolm aastat hiljem, 1997. aastal Bergling vabastati. Naine oli raskelt vähihaige ja suri varsti. Bergling abiellus uuesti, kuid lahutas ning elas alates 2004. aastast üksi.

Viimasel ajal põdes Bergling Parkinsoni tõbe. Ta suri viis päeva tagasi.

Aastate jooksul on ta kandnud mitmeid nimesid. Surres oli ta nimi Stig Sydholt.