Riksdag peaks kolmapäeval tegema otsuse metalli kohta, mis kremeerimisel ei põle ning mis tuleks tuhast eraldada ja taaskasutusele võtta, kirjutab ajaleht Svenska Dagbladet.

Praeguse praktika puhul maetakse surnuaedadesse maha enam kui 20 tonni metallijäätmeid, muu hulgas proteese ja kirstude osi. See võib kahjustada inimeste tervist ja keskkonda ning seetõttu tahab Rootsi valitsus muuta võimalikuks kremeerimisel mittepõleva metalli taas kasutuselevõtmise.

Ettepaneku järgi läheb kogu tulu, mille krematooriumid eraldatud metallist võivad saada, Rootsi üldisse pärandifondi (Allmänna Arvsfonden), kuhu läheb pärast surma nende inimeste vara, kellel pole lähedasi sugulasi ja kes pole koostanud testamenti.