Rootsi varus külma sõja ajal Soomele salaja lahingulennukeid
Rootsi ajakirjaniku Mikael Holmströmi raamatus „Den dolda alliansen” („Varjatud allianss”) räägitakse Soome ja Rootsi mitteametliku koostöö üksikasjadest külma sõja ajal, vahendab YLE Uutiset.
1947. aastal sõlmitud Pariisi rahulepingu järgi võis Soomel olla maksimaalselt 60 lahingulennukit, mis ei oleks piisanud Nõukogude Liidu rünnaku tõrjumiseks. Kavakohaselt oleks Soome võinud neid vajaduse korral Rootsist juurde osta.
Holmströmi raamatus kinnitab seda informatsiooni Soome kaitsejõudude endine juhataja Jaakko Valtanen, kelle sõnul arutas ta seda kindlasti Rootsi ametivenna Bengt Gustafssoni ja ilmselt ka viimase eelkäija Lennart Ljungiga. Valtanen ei ole siiski kuulnud, et midagi sellest oleks paberil.
1970. ja 1980. aastatel oli Soome õhujõududel kasutada 36 Rootsis valmistatud hävitajat Saab 35 Draken ja 24 Nõukogude Liidus valmistatud hävitajat MiG-21.
Pariisi rahulepingu nõudmisel kehtisid 1990. aasta sügiseni, kui Soome otsustas ühepoolselt lepingu sõjaliste punktide täitmisest loobuda.
Soome ja Rootsi tegid raamatu järgi ühiseid kavasid ka Ahvenamaa ja Lapimaa kaitsmiseks.
Soome tollase peastaabi ülema Ermei Kannineni sõnul valmistus Soome saatma saarte ja Ahvenamaa kaitsmiseks sinna suurtükiväge. Et Nõukogude Liit ei saaks Soomet ootamatult tabada, oli tähtis ka, et Rootsi selleks valmis oleks.
Kanninen rääkis, et rootslased kandsid talle ette, kui palju vägesid oli Rootsi valmis Ahvenamaale saatma.
Lapimaa kaitsmist arutati raamatu järgi poliitikute ja sõjaväelaste mitteametlikel kalastusretkedel Rootsi Lapimaal.
Rootsi oleks võinud muuhulgas Soome vägesid toetada ja Lapimaad koos kaitsta, kui soomlased oleksid pidanud Lapimaal üle Rootsi piiri taganema.
