Küsitluste järgi on ikka veel lahtine, kas Rootsiski tõusevad esile konservatiivid nagu viimastel aastatel teistes Euroopa maades.

Aastaid võimul püsinud sotsiaaldemokraadid avaldasid raporti 73 argumendiga paremtsentristliku valitsuse vastu.

“Rootsi on haavatav majandus väga suure avaliku sektoriga. See nõuab tugevat finantspoliitikat. Esimene asi, mis juhtub, on rahapoliitika nõrgenemine, ja see viib intressimäärade tõusule,” ütles sotsiaaldemokraadist peaminister Göran Persson.

See oleks Euroopale hävitav, kui veel üks progressiivne vasakpoolne valitsus võimult tõrjutaks, hoiatas Persson Stockholmi postkontoris eelhääletades.

Viis reedel avaldatud küsitlust näitasid ainult kahepunktilist vahet sotsiaaldemokraatide ja nende liitlase Vasakpartei ning neljaliikmelise paremtsentristliku koalitsiooni vahel, kusjuures mõnes küsitluses juhtisid vasakpoolsed, mõnes parempoolsed.

“Nad on meeleheitel, sest näevad, kuhu me teel oleme. Päev-päevalt esineb üha enam propagandat ja hirmutamistaktikat,” ütles opositsioonilise keskpartei juht Maud Olofsson sotsiaaldemokraatide raportile viidates.

“Kui hääletate vasaktiiva poolt, siis teate, kes on peaminister, kuid ei tea veel, milline tema poliitika saab olema. Meiega on vastupidi,” sõnas Liberaalse Partei esimees Lars Leijonborg.

Paremtsentristid pole nimelt suutnud otsustada, keda peaministrikandidaadiks esitada.

Vasaktiiva kõrgemaksulise heaolupoliitika poolehoid on viimastel nädalatel vähenenud, immigratsioon suhtes kahtlusi avaldanud Leijonborgi liberaalide populaarsuselt on kerkinud.

Umbes miljon Rootsi üheksast miljonist elanikust on esimese või teise põlvkonna immigrandid. Küsitlused näitavad, et kolmandiku rootslaste arvates on riiki lubatud liiga palju sisserändajaid ning veerand ei tahaks oma naabriks moslemiperet. Kuid erinevalt Taanist ja Norrast pole ükski paremäärmuslik partei suutnud Rootsis laiemat toetust leida.

Immigratsioonivastased Rootsi Demokraadid, kes võrdlevad end Prantsuse paremäärmuslase Jean-Marie Le Peni Rahvusrindega, ei saa küsitluste järgi otsustades kaht protsentigi häältest.

Küsitlustulemuste põhjal võib vasak- ja paremblokki jääda lahutama napp 100.000 häält 6,72 miljonist.

Kuni 30 protsenti valijaist pole veel otsust langetanud või võib meelt muuta, näitavad küsitlused.