Rootsi raport: Venemaa valmistub õppustel suureks sõjaks

 (376)
Rootsi raport: Venemaa valmistub õppustel suureks sõjaks
Zapad-2017Foto: Jevgeni Bijatov, Sputnik

Rootsi Totaalkaitse Uurimisinstituudi (Totalförsvarets forskningsinstitut – FOI) raporti järgi on Vene sõjaväeõppused muutunud viimase kümne aasta jooksul üha ulatuslikumateks. Kui varem keskenduti väikesemõõduliste konfliktidega tegelemisele, siis nüüd harjutab Venemaa suuremõõdulise sõja alustamist ja läbiviimist.

2017. aastal teatas Venemaa kaitseministeerium, et strateegilisel õppusel Venemaa lääneosas osales umbes 10 000 sõdurit. Järgmisel aastal kogunes samasugusele õppusele riigi idaosas 300 000 sõdurit. FOI julgeolekupoliitika üksuse uurimisjuhi Johan Norbergi sõnul ei ole aga kõige huvitavamad selle juures mitte numbrid.

„Tähtis on see, mida nad tegelikult teevad, mitte lihtsalt kui palju osa võtab. Neil on palju isikkoosseisu. Neil on palju materjali, kuigi palju sellest on vana ja Nõukogude ajast. Aga õppused tekitavad võimekust, see tähendab üksusi, mis suudavad lahendada seatud ülesandeid,” ütles Norberg.

Norberg on koostanud Rootsi kaitseministeeriumi ülesandel raporti „Training for War – Russia’s Strategic-level Military Exercises 2009-2017” („Treenides sõjaks – Venemaa strateegilisel tasemel sõjaväeõppused 2009-2017”). Sellised õppused toimuvad kord aastas ning on seotud võimekusega pidada sõda suurel osal kontinendist. Kaasatakse ka tsiviilvõimud ja ühiskonna muud osad, et näha, kuidas need saavad relvajõude aidata.

Seotud lood:

„Venemaa valmistub võitlema regionaalsetes sõdades, mis võivad venida pikaks, näiteks Hiina või NATO vastu,” ütles Norberg.

Raport põhineb Vene avatud allikatel, peamiselt Venemaa kaitseministeeriumist. Pilt, mille need annavad, on, et ulatus on aastatel 2009-2018 kasvanud.

„Nad on juba ammu läbi viinud strateegilisi õppusi juhtimistasemel. Mis on rabav nüüd, on see, et need õppused hõlmavad alates 2013. aastast üha rohkem vägesid maastikul,” märkis Norberg.

Vene relvajõud on eesmärgipäraselt parandanud ka oma võitlusvalmidust, see tähendab võimekust minna üle igapäevaselt tegevuselt rahu ajal lahinguülesannete lahendamisele sõja ajal. Sellised suuremõõdulised valmisolekukontrollid hõlmavad mõnikord ka tsiviilvõime. See peegeldab laiemat lähenemist, et ühiskond toetab sõja ajal sõjaväge, rääkis Norberg.

„Venemaa on selgelt valmis kasutama sõjalisi vahendeid. Seega on tähtis mõista, kuidas ja mida võivad nad kõige halvemal juhul kasutada. Sõjaväeõppused annavad selle kohta viite,” ütles Norberg.