2010. aastal ennustati, et Rootsi jõuab kümne miljoni elanikuni 2021. aastal, kuid elanikkond on kasvanud kiiremini, kui oodati. Aastatel 2010-2015 kasvas Rootsi rahvaarv neli protsenti aastas, millega oldi Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal ja kaugel ees Euroopa Liidu keskmisest, mis on üks protsent, vahendab The Local.

Sellel kasvul on kaks põhjust: sündivus ja sisseränne.

„Peamine põhjus, miks elanikkond kasvab kiiremini, kui mõned aastad tagasi arvati, on see, et sisseränne oli ajaloolisel kõrgtasemel ja pärast seda on see veelgi kasvanud. Rahvastikuprognoosides oodatakse tavaliselt, et sisserände ülejääk langeb ajaloolise keskmise tasemele. Seda aga ei ole veel juhtunud,“ ütles Rootsi statistikaameti rahvastikuanalüütik Tomas Johansson.

Viimastel aastatel on Rootsis sünde olnud 20 000-25 000 rohkem kui surmasid. Riiki on aga aastas sisse rännanud 45 000-78 000 inimest rohkem kui on välja rännanud.

„Umbes kolme neljandikku rahvastiku juurdekasvust saab seletada sisserände ülejäägiga. Seega võib öelda, mõnevõrra lihtsustatult, et sisseränne põhjustab suurt rahvastiku kasvu,“ ütles Johansson.

Kui statistikaameti eelkäija Tabellverket hakkas 1749. aastal Rootsi elanikkonna üle arvet pidama, elas riigis vaid 1,8 miljonit inimest.

Praeguse prognoosi järgi peaks Rootsi 11 miljoni elaniku piiri ületama 2024. ja 13 miljoni piiri 2060. aastal.