Rootsi parteide riigikaitsenõukogu koostas ühise analüüsi riigi julgeolekupoliitika tuleviku kohta, milles tõusis kesksele kohale oht Venemaa suunalt, vahendab YLE Uutiset.

Kõik Rootsi erakonnad on ühel meelel, et Venemaa ühiskondlik areng on viimasel ajal olnud rahutust tekitav, ähvardav ja liikunud vales suunas.

Vene ühiskond on muutunud autoritaarsemaks ja natsionalistlikud hääled on ühe tugevamad. Samal ajal kodanikuvabadusi piiratakse.

Venemaa rõhutab oma suurriiklikku positsiooni ja püüab uuendada relvajõude, et tugevdada sõjalist jõudu muu hulgas tuumarelvade abil.

Rootsi erakonnad on ühisel seisukohal, et riik peab arendama koostööd NATO-ga, kuigi koostöö taseme kohta on erimeelsusi. Rahvapartei nõuab, et Rootsi astuks NATO liikmeks. Teistele piisab praegu kehtiva partnerluslepingu edasi arendamisest ja koostöö tihendamisest eriti Läänemere piirkonnas.

Julgeolekupoliitilise analüüsi järgi ei ole suurim Venemaalt lähtuv oht Venemaa võimalik plaan Rootsi okupeerida. See on nähtavas tulevikus ebatõenäoline. Tõenäolisemad on kriisid ja vahejuhtumid, milles võib osaleda sõjalisi jõude.

Rootsi parteide hinnangul on Rootsi jaoks suur tähtsus Põhjamaade koostööl. Põhjamaad kaitsevad demokraatiat, võrdõiguslikkust, rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelist koostööd. Erakonnad näevad suuri võimalusi sõjalispoliitilise koostöö arendamises.

Rootsi parlament koostab selle analüüsi põhjal 2015. aastal uue kaitsepoliitilise alusdokumendi.