Rootsi paiskab riigikaitsesse lisamiljardeid: meie lähipiirkonnas on maa, millel on suurusiha
„Venemaa tegevust Ukrainas ei saa aktsepteerida. Euroopa on ärganud uude julgeolekuolukorda ja sellel on tähendus ka Rootsile,“ ütles Rootsi riigikaitsealase raporti avaldanud töögrupi juht Cecilia Widegren YLE Uutiste vahendusel.
„On fakt, meie lähipiirkonnas on maa, millel on suurusiha. Venemaa poliitika on ettearvamatu,“ lisas Widegren.
Töögrupp tahab säilitada Rootsi liitudevälise riigina, kuid siiski soovitatakse süvendada koostööd NATO, Euroopa Liidu ja Põhjamaadega. Tahetakse uurida Põhjamaade ühiste vägede ja Rootsi-Soome ühise laevastiku loomist.
„Kaitsevõime kodus, meie lähipiirkondades ja väljaspool lähipiirkondi peab olema tasakaalus,“ ütles Widegren.
Töögrupi raportis pööratakse erilist tähelepanu kaitsejõudude operatiivsete võimete parandamisele. Kaitsekulutusi soovitatakse alates 2017. aastast suurendada 5,5 miljardi krooni ehk enam kui 660 miljoni euro võrra aastas. Selle raha eest ostetakse muuhulgas hävituslennukeid JAS-39 Gripen ja allveelaevu.
Rootsi kaitsejõud ostavad 70 uut Gripenit varem kavandatud 60 asemel. Lisaks sellele luukse õhujõududes täiesti uus õhutõrjepataljon.
