Seesama parlamendikoosseis hääletas Löfveni valimiste järel peaministriametist maha. Rootsi põhiseaduse järgi peab uus parlament valimiste järel hääletama ametis oleva valitsuse usaldamise üle. Siis kukutati Löfveni sotsiaaldemokraatide ja keskkonnapartei valitsus kodanlike erakondade ja Rootsi Demokraatide häältega, vahendab Helsingin Sanomat.

Nüüd, kaks ja pool kuud hiljem ollakse aga punktis, kus Löfveni üle hääletatakse uuesti.

Parempoolsete peaministrikandidaadi Ulf Kristerssoni lükkas Riksdag tagasi ligi kaks nädalat tagasi. Kristerssoni vastu hääletasid lisaks sotsiaaldemokraatidele, keskkonnaparteile ja vasakparteile ka tema oma liitlased keskerakond ja liberaalid.

Keskerakond ja liberaalid hääletasid Kristerssoni vastu, sest mõõdukate ja kristlike demokraatide vähemusvalitsus oleks olnud igal hääletusel sõltuv paremäärmuslike Rootsi Demokraatide toetusest.

Sotsiaaldemokraat Löfveni üle hääletatakse uuesti 3. detsembril. Kui ta on parlamendile seeditav ehk vastuhääled ei ole enamuses, saab ta hakata uuesti valitsust moodustama.

Suurim surve on nüüd keskerakonna juhil Annie Lööfil. Kui keskerakond otsustab Löfveni toetada, saab viimane sotsiaaldemokraatide, keskkonnapartei, vasakliidu ja keskerakonna näol oma selja taha 175 häält, mis on minimaalne enamus 349-liikmelises parlamendis.

Keskerakond ei pea isegi Löfveni poolt hääletama, piisab erapooletuks jäämisest, et vastaspool ei saaks ei-häälte enamust. Lööfil endal ei õnnestunud koalitsiooni moodustada.

Rootsi poliitika ekspertide sõnul oligi mingisugune Löfveni juhitud ning keskerakonna ja liberaalide toetatav valitsus üks vähestest alles jäänud võimalustest uute valimiste kõrval.

Uued valimised tuleb korraldada siis, kui spiikri esitatud peaministrikandidaat hääletusel neli korda läbi kukub. Kui Löfveni ei toetata, on kaks katset kasutatud. Siis võidakse uuesti hääletusele panna Kristersson, aga olukord oleks tema suhtes vaevalt palju muutunud.