Kuigi ametlikult ei ole kuningriik kinnitanud, et otsiti Vene allveelaeva, on enamik eksperte selles veendunud. Iltasanomat aga küsib, ehk ei olnudki suuroperatsiooni alustamise põhjuseks Vene allveelaev.

Ehk oli tegu NATO allveelaevaga?

Rootsi ei kuulu NATO alliansi. Sellegipoolest on olnud viimasel ajal palju juttu Rootsi võimalikust ühinemisest. Rootsi ise on siiski korduvalt öelnud, et ei soovi NATO liikmeks hetkel pürgida. Poliitiline olukord Euroopas on pärast Ukraina sündmusi oluliselt muutunud. Esimene hullumeelne teooria pakubki välja, et NATO võis ise saata oma allveelaeva Rootsi vetesse, et Stockholm nii-öelda üles äratada.

Ehk oli armeel raha vaja?

Rootsi on kaitsekulutusi viimastel aastatel vähendanud. Suuroperatsioon kahtlase veealuse tegevuse uurimiseks Stockholmi skäärides algas ajal, mil riigi värskelt ametisse astunud valitsus koostas järgmise aasta riigieelarvet. Pärast operatsiooni lõppu otsustaski valitsus järgmise aasta kaitsekulutusi suurendada 680 miljoni krooni ehk 74 miljoni euro võrra. Aastaks 2018 suurendatakse lisasumma järk-järgult 1,44 miljardi kroonini.

Aga mis toimub relvatööstuses?

Allveelaevajaht on tekitanud hullumeelseid kuulujutte ka relvatööstuses. Rootsi lennundus- ja relvatööstusettevõte Saab Group kaotas oluliselt, kui Šveits otsustas loobuda Jas Gripen-tüüpi hävitajatest. Kaitsekulutuste suurendamine annab aga Saabile tõenäoliselt tööd jälle juurde.