Riias avaldati meelt lätikeelsele õppele ülemineku vastu, kuid seim hääletas siiski reformi poolt

Riias kogunesid Läti seimi hoone juurde täna meeleavaldajad venekeelse hariduse kaotamise vastu. Raadio Baltkom teatel moodustasid meeleavaldajate põhimassi eakad inimesed. Sellest hoolimata saatis seim seaduseelnõu edasi komisjonidele arutamiseks.

Meeleavaldajate sõnul ei ole koolide lätikeelsele õppele ülemineku seaduseelnõu piisavalt hästi läbitöötatud, mistõttu ei oleks parlamendiliikmed pidanud selle poolt hääletama. Kõlasid ka avaldused, et tänane hääletus tähendab tegelikkuses venekeelse hariduse likvideerimist Lätis, vahendab Läti Delfi.

Vaatamata protestiaktsioonile saatsid seimiliikmed seaduseelnõu üldhariduskoolide järkjärgulise ülemineku kohta ainult läti keelele alates 2019. aasta 1. septembrist 67 poolt ja 21 vastuhäälega arutamiseks parlamendi komisjonidesse.

Läti haridus- ja teadusminister Kārlis Šadurskis lubas seimi istungil, et ministeerium suhtub rahvusvaheliste kohustuste täitmisse rahvusvähemuste hariduse tagamise ja arendamise kohta vastutustundlikult, tagades sealhulgas nende õppeasutuste vajaliku finantseerimise, mis rahvusvaheliste lepingute järgi viivad ellu rahvusvähemuste haridusprogramme.

Läti haridus- ja teadusministeeriumi välja töötatud eelnõu näeb ette reforme rahvusvähemuste õppeasutustes õppeaastal 2021/2022. Seaduseelnõu järgi on koolieelne õpe kakskeelne, algkoolis (1.-6. klass) on kolm kakskeelse õppe mudelit, põhikooli lõpuklassides (7.-9.) toimub 80 protsenti õppest läti keeles ja gümnaasiumis toimub õpe ainult läti keeles. Üleminek toimub järk-järgult.

Täielik üleminek õppele läti keeles peaks lõppema 2021. aasta 1. septembril.