Komandöri sõnul on NATO eriti tundlik riskidele riikides, kus on suur etniliste venelaste kontsentratsioon, nimelt Balti riikides.

NATO peab komandöri sõnul selles osas valvel olema, kuigi riski ei saa ka üle hinnata, sest vene juurte omamine ei tähenda tingimata lojaalsust Moskvale.

Balti riikide ametnikud ei pea seda ohtu Reutersi teatel nii suureks.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Reutersile, et usaldab Eesti, Läti ja Leedu armeesid, kuid: „Me peame alati valvsad olema. Me peame alati arendama oma luurevahendeid ja olema võimelised nägema igasuguseid katseid meie jõudude lojaalsuse õõnestamiseks.“

Reuters kirjutab oma loos pikalt Ukraina laevastiku ülema endisest asetäitjast Sergi Jelissejevist, kes läks üle vaenlase poolele ja sai Venemaa Balti laevastiku ülema asetäitja koha.

Reuters tunnistab, et Balti riigid erinevad siiski märkimisväärselt Ukrainast, sest nõukogudeaegsed sõjaväelased on nende armeedest suures osas lahkunud.

Veel tuuakse välja, et seitsme Afganistanis ja Iraagis hukkunud Läti sõjaväelase hulgas on olnud vene keele kõnelejaid.

Krimmist on aga õppust võetud. „Me õppisime loomulikult, et Krimmi operatsiooni ajal ei olnud ainult lojaalsuse küsimust, vaid anti ka valesid käske ning oli kommunikatsiooniblokaad,“ ütles Läti kaitseministeeriumi riigisekretär Jānis Garisons.

Läti on muutnud seadust nii, et üksuste ülemad on kohustatud vaikimisi vastupanu osutama. Garisonsi sõnul astuti kõige lihtsam samm juba ammu enne Krimmi annekteerimist 2008. aastal, kui otsustati, et julgeolekuteenistused uurivad kõigi relvajõududega liitujate tausta alates reamehest kuni kindralini.