Relvastatud isikud hõivasid Moskva teatrisaali (täiendatud 12.20)
Interfaxi kaastöötaja sõnul on osa umbes neljakümnest maskeerimisülikondadesse riietatud pantvangivõtjast relvastatud automaadiga.
Sissetungijad ütlesid, et on mineerinud kogu maja ning nimetavad end 29. diviisi suitsiidiüksuseks, ütles saalisviibinud Interfaxi ajakirjanik. Tunnistajate sõnul on paljudel pantvangivõtjaist keha ümber lõhkeainevöö.
Ründajad ähvardavad maha lasta 10 inimest iga nende poolelt kannatanu eest, edastasid informeeritud allikad.
Tšetšeeni võitlejad avasid neljapäeva varahommikul hoone külgmistest ustest tule, teatas pantvangide seas olev raadiojaama Ehho Moskvõ töötaja.
Tema sõnul “on arusaamatu, miks see sünnib, pantvangide seas on puhkemas paanika, nad anuvad, et mitte mingil juhul ei alustataks tormijooksu”.
Teatrihoone hõivanud tšetšeenid lasid endi väitel maha Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) naisagendi, kes nende hoiatustest hoolimata majja sisenes.
Kavkaz.org edastas teatrimaja hõivanud rühmituse juhi Movsar Barajevi abi teate, et hoonesse sisenes noor naine, hoolimata sellest, et tal kästi eemale hoida.
Hoiatustest hoolimata oli naine sisenenud ülbelt etendustesaali, kus sadu pantvange hoitakse, ja kuulutanud: “Ei tea, mis te minuga teete?”
“Modžaheedid hoiatasid teda, et ta lahkuks kohemaid, kuid naine ei reageerinud. FSB tegevusmeetodeid hästi teades taipasid modžaheedid, et naine tuli infot koguma. Tekkinud olukorrale vastavalt otsustati naine maha lasta,” öeldakse veebikülje teadaandes.
BBC toimetusega Kesk-Aasias ja Kaukaasias võttis ühendust Tšetšeenia iseseisvuslaste riikliku kaitsekomitee esindaja Movladi Udugov, kes kinnitas, et rünnaku korraldas Movsar Barajev, kelle välikomandörist onu Arbi Barajevi umbes aasta tagasi Vene väed tapsid.
Umbes kümme päeva tagasi teatasid Vene ametivõimud ka Movsar Barajevi surmasaamisest.
Udugov kinnitas, et teatris asub suitsiidivõitlejate rühm ja umbes 40 tšetšeeni naist, kelle mehed on iseseisvuse eest võideldes langenud.
Pantvangistatud Interfaxi korrespondent edastas, et saalist lahkuda lubati ühel professoril, kelle nime ei nimetata. Vabastamise tingimuseks oli, et professor räägiks maailmale, et hoone on vallutanud “tšetšeeni modžaheedid, kes nõuavad sõja lõpetamist Tšetšeenias”.
Professori sõnul on ’bel etage’i toestavate sammaste ümber seotud lõhkeaine sellise arvestusega, et plahvatuse korral kukuks see parterile peale.
Ühe saalis viibiva pantvangi sõnul on tšetšeenid alustanud lõhkeaine paigaldamist ühesse hoone kandvasse seina.
Kavkaz.org teatas, et teatrimaja vallutanud mehed on kõik valmis surma minema.
Movsar Barajevi sõnade kohaselt sõitsid tema mehed Moskvasse “mitte ellu jääma, vaid surema”.
Gazeta.ru teatel ronisid kuus valgete maskidega meest teatrihoone lähedal olevate garaažide katusele ja rullisid seal lahti loosungi: “Vene mehed, vahetame naispantvangid välja”.
Miilitsal on tekkinud kokkupõrkeid Tšetšeeni sõja veteranidega, kes püüdsid tungida teatrisse terroristidega arveid õiendama.
Interfaxi teatel lubasid püssimehed teatris olnud inimestel mobiiltelefonidega välja helistada ja lastel, keda oli paarikümne ümber, saalist lahkuda. Minna lubati ka publiku hulgas viibinud moslemitel ja kaukaaslastel. Viimastelt nõuti lahkumiseks passi.
Mitmed miilitsale helistanud pantvangid kinnitasid pommide paigutamist hoonesse.
Praeguseks on pantvangivõtjad väljahelistamise keelanud.
Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse allika andmeil suleti näitlejad rünnaku algul grimeerimistubadesse.
Eriüksuslastel õnnestus hoone otsaseina juurde redel panna ning sealtkaudu osa näitlejaid grimeerimisruumidest välja tuua.
Teatrimajas viibivate pantvangide seas on ka 57 välisriikide kodanikku.
Pantvangide hulgas on 4 USA, 4 Kanada, 2 Šveitsi, 3 Austria, 2 Jugoslaavia, 7 Saksamaa, 3 Prantsusmaa, 2 Taani, 1 Bulgaaria, 21 Ukraina, 3 Gruusia, 1 Armeenia ja 4 Aserbaidžaani kodanikku.
Pantvangikriisi lahendamist juhtiva töörühma esindaja sõnul oli kindel kavatsus välisriikide kodanikud vabastada, kuid diplomaadid ei saabunud õigeks ajaks määratud paika ning kokkulepe nurjus.
Kell 23.40 kohaliku aja järgi teatas raadiojaam Majak Moskva päästeteenistuse esindajatele viidates, et teatrimaja vallutanud isikud pidasid peasissekäigu juures olnud eriüksuslastega tulevahetust ning heitsid nende pihta granaadi. Üks tšetšeenidest sai tulevahetuses käest haavata. Talle annab arstiabi üks meedikust pantvang.
Miilits puhastab teatrimaja ümbrust pargitud autodest, kõrvalasuvast Inimese instituudist evakueeriti sadakond inimest.
Saalist välja lastud poiss, kelle nime ei nimetatud, rääkis riigitelevisioonile, et etenduse teise vaatuse ajal tungisid saali relvastatud mehed, tulistasid mõned lasud õhku ning käskisid näitlejatel lavale istuda ja mitte liigutada. Poisi sõnul olid ründajad kaukaaslaste välimusega ja rääkisid omavahel mingis omas keeles.
Tšetšeeniast riigiduuma liikmeks valitud Aslanbek Aslahhanovi katse pantvangivõtjaid mõjutada kukkus läbi. Kella kahe paiku öösel sai Aslahanov telefoniühenduse teatrihoone vallutanud tšetšeenide juhiga, kuid neil ei õnnestunud millegi suhtes kokku leppida. Operatiivstaabi esindaja ei välistanud, et Aslahhanov teeb uue katse terroristidega ühendust saada.
Vahepeal pöördus Aslahhanov meedia vahendusel Moskvas elavate tšetšeenide poole. “Neil tuleks siia tulla ja proovida olukorda kuidagi mõjutada,” selgitas duumasaadik.
Riigiduuma julgeolekukomitee aseesimees Gennadi Gudkov väitis ajakirjandusele, et jõustruktuurid ei kavatse teatrihoonele tormijooksu teha. Tema sõnul on hoone juurde tõmmatud jõud, kes peavad etendama “ohjeldava teguri rolli juhuks, kui terroristid jõuliselt tegutsema hakkavad”.
Gudkovi sõnul käivad praegu läbirääkimised, kuid need edenevad väga visalt. Samas avaldas ta veendumust, et “mida rahulikumalt ja kauem kõnelused kestavad, seda rohkem elusid päästetakse”.
Pealtnägijate sõnul on teatrihoone ümbruskonnas majade katustel koha sisse võtnud snaiprid. Samas pole selgeid märke tormijooksu kavandamisest veel näha.
Kella kolme paiku öösel nägid inimesed, kuidas jalaväe soomustransportöörid ja eriüksuslased hakkasid liikuma naabertänavatelt teatrimaja poole. Samal ajal tõmbasid korravalvurid keeluala veel 20-30 meetri võrra laiemaks.
Mõned kodanikud on roninud Dubrovskaja tänaval asuvate garaažide katustele ning tõmmanud seal laiali hiiglasliku üleskutse: “Vene mehed! Asugem naispantvangide asemele!”
Valitsuskantselei juhi asetäitja Aleksei Volin ütles raadiojaamale Ehho Moskvõ, et praegusel hetkel on kõige tähtsam terroristidega läbirääkimisi pidada, seejuures järeleandmisi tegemata.
Kui selgub, et Moskvas teatrihoone vallutanud ja sadu pantvange võtnud relvarühmitus on tõepoolest tšetšeenid, peaksid võimud võtma ühendust Moskva tšetšeenide kogukonnaga, leiab parlamendi ülemkoja julgeoleku- ja kaitsekomitee juht Viktor Osserov.
Tema sõnul tuleks praegusel etapil saada esmalt kontakt terroristidega ja teha kõik võimalik, et ründajate kätte jääks võimalikult vähem pantvange.
Vene riigiduuma asespiiker Vladimir Lukin nimetas Moskva pantvangidraamat “jõuetuse vertikaaliks”.
“See on tõsine hoop meie eriteenistuste ja riigi prestiiži pihta,” toonitas ta.
Venjamin Kaverini romaani “Kaks kaptenit” põhjal tehtud esimest Vene muusikali “Nord-Ost” etendati endises Riikliku Kuullaagri Tehase nr. 1 kultuurimajas esmakordselt 2001. aasta sügisel.
Projekti “Nord-Ost” produtsent Aleksandr Tsekalo sõnul võis pantvangi jääda kuni tuhat inimest. Saalis, mis on spetsiaalselt etenduse jaoks ümber tehtud, viibis uudisteagentuuri Itar-Tass andmeil rünnaku hetkel umbes 700 inimest.
Tsekalo ütles, et ühtekokku mahub saali 1163 pealtvaatajat. Tema sõnul osaleb etenduses 40 täiskasvanud näitlejat, 20 last ja 25 muusikut. Teenindavat personali on tema hinnangul 50 ümber.
Teatrimaja ümbrusse on toodud üle 200 eriüksuslase, kes püüavad elanikke sündmuspaigalt eemale hoida. Samuti viiakse ümbruskonnast minema pargitud autosid ning kaalutakse ümberkaudsete majade elanike evakueerimist.
Teatrimajaga külgevalt Melnikova tänavalt viidi mõni aeg tagasi minema ka soomustehnika ja tuletõrjeautod, mis toodi sinna umbes kell üksteist õhtul. Juhtunust on informeeritud Venemaa president Vladimir Putin ja peaminister Mihhail Kasjanov.
Oma abi pantvangidraama lahendamiseks pakkus Tšetšeenia islamiusuliste ülemvaimulik mufti Ahmad Hadži Šamajev.
Raadiojaama Ehho Moskvõ otse-eetri saates kinnitas mufti: “Me pakume oma abi läbirääkimisteks, me saame hakkame mis tahes ülesannetega, mis meie ette seatakse.”
Kui Moskva teatrimajas on pantvangi võetud tõesti ligi tuhat inimest, siis on tegu Venemaa nüüdisajaloo suurima pantvangidraamaga. Budjonnovskis võtsid tšetšeeni võitlejad Šamil Bassajevi juhtimisel pantvangi umbes 500 inimest. Salman Radujevi rühmitus hoidis Kizljaris pantvangis ligi 600 inimest.
1993. aastast saadik on Venemaal võetud pantvange nii lunaraha saamise nimel kui ka poliitilistel eesmärkidel.
Mõned taoliste juhtumite näited:
1993. aasta detsembris võtsid relvastatud isikud Doni-äärses Rostovis pantvangi klassitäie õpilasi. 1994. aasta mais hõivasid neli meest Vladikavkazist Stavropoli sõinud koolibussi, nõudes suurt rahasummat ja helikopterit. Sama aasta juunis ja juulis pandi Mineralnõje Vodõ lähistel toime mitu sarnast kuritegu, kus terroristid võtsid inimesi busside kaupa pantvangi ja nõudsid suuri rahasummasid. 1996. aasta märtsis hoidsid tšetšeenid Groznõis pantvangis 84 vene ehitajat. 1996. aasta septembris võttis üksikterrorist Dagestanis pantvangi bussitäie inimesi. 1997. aasta aprillis hõivas relvastatud mees bussi koos 26 pantvangiga Dagestani lennuväljal. 2000. aasta septembris võtsid kolm kurjategijad Lazarevskoje linnas neli pantvangi ning nõudsid 30 miljonit dollarit ja kõikide tšetseenide vanglast vabastamist.
