Kui allianss jätkab selle piirkonna julgeolekumurede alahindamist, ei soovi paljud nendest riikidest enam osa võtta rahvusvahelistest missioonidest väljaspool Euroopat, sest nad ei tunne end turvaliselt kodus, öeldakse Londonis asuva sõltumatu uurimisinstituudi Center for European Reform poolt avaldatud raportis New York Timesi vahendusel.

„Kui nad tunnevad end kodus turvaliselt,” öeldakse raportis, „on neil väiksem vajadus investeerida enesekaitsevahenditesse ja rohkem põhjust osta varustust, mida on vaja kaugetel missioonidel, nagu seda on Afganistan.”

„Mõned liitlased kardavad, et NATO ei ole võimeline tulema neid kriisiolukorras kaitsma,” ütles üks raporti autoritest Tomáš Valášek.

Mõned NATO riigid arvavad, et Venemaa võib provotseerida väikseid regionaalseid konflikte, mida on raske ette näha ja ära hoida.

NATO polnud ette valmistatud 2008. aasta Gruusia sõjaks, öeldakse raportis. Puudulik oli luureandmete omavaheline vahetamine ning kriisireguleerimismehhanism. Samuti on ignoreeritud mittesõjalise hirmutamise vorme nagu küberrünnakud, mille all kannatas mõned aastad tagasi Eesti.

Raportis öeldakse, et ebakindluse tunne Ida-Euroopa riikide hulgas, aga ka näiteks Norras ja Islandil, muudab NATO jaoks raskemaks suhete parandamise Venemaaga, mis on NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ambitsioon. NATO on lõhenenud kaheks leeriks, millest üks soovib idapoolsetele liikmetele kindlust sisendada, teine aga Venemaaga suhteid parandada.

„See on vale dilemma,” öeldakse raportis. „Tegemist peaks olema rööpse strateegiaga, mis rahuldaks mõlemaid pooli.”