Raporti järgi saab see olema tohutult kallis, kuid võimaluste aken ei ole veel sulgunud, vahendab BBC News.

Pärast kolme aastat uuringuid ning nädal kestnud kemplemist teadlaste ja valitsusametnike vahel kohtumisel Lõuna-Koreas andis Valitsustevaheline Kliimamuutuse Paneel (IPCC) välja eriraporti 1,5-kraadise ülemaailmse soojenemise mõju kohta.

33-leheküljeline „Kokkuvõte poliitikakujundajatele” kannab kindlasti keeruliste läbirääkimiste pitserit. Ühelt poolt on teadlased püüdnud jääda kindlaks sellele, mida nende uuringud on näidanud, ja teiselt poolt on poliitikud rohkem mures majanduse ja elustandardite pärast.

Vaatamata vältimatutele kompromissidele on olemas võtmetähtsusega sõnumid, mis on täiesti selged.

„Esimene on see, et soojenemise piiramine 1,5 kraadiga toob kaasa palju kasu võrreldes piiramisega kahe kraadiga. See vähendab tõesti kliimamuutuse mõju väga tähtsatel viisidel,” ütles IPCC kaaseesistuja, professor Jim Skea. „Teine on vajalike muudatuste enneolematu iseloom, kui me tahame piirata soojenemist 1,5 kraadiga – muudatused energiasüsteemides, muudatused viisis, kuidas me haldame maad, muudatused viisis, kuidas me liigume ringi transpordiga.”

„Teadlased võivad tahta kirjutada suurte tähtedega „TEGUTSEGE KOHE, IDIOODID”, aga nad peavad seda ütlema faktide ja numbritega,” ütles Greenpeace’i esindaja Kaisa Kosonen, kes oli läbirääkimistel vaatleja. „Ja nad on seda teinud.”

Teadlased on kasutanud neid fakte ja numbreid, et maalida pilt inimeste põhjustatud ohtliku palavikuga maailmast. Me oleme harjunud mõtlema, et kui me suudame hoida soojenemise sel sajandil alla kahe kraadi, on muutused talutavad.

Enam aga mitte. Uus uuring näitab, et üle 1,5 kraadi minek on täringumäng planeedi elamiskõlblikkusega. 1,5 kraadi piiri on oodata juba 12 aasta pärast 2030. aastal.

Me võime sellest allapoole jääda, aga see nõuab kiireid, ulatuslikke muudatusi valitsustelt ja üksikisikutelt ning lisaks sellele peame me investeerima igal aastal tohutult raha, umbes 2,5 protsenti ülemaailmsest SKT-st kahe aastakümne jooksul.

Isegi siis vajame me endiselt masinaid, puid ja taimi, mis püüaksid õhust süsinikku, mille me saame siis sügavale maa alla ladustada – igaveseks.

Et mitte 1,5 kraadi piiri ületada on vajalikud viis sammu:

1. CO2 ülemaailmne emissioon peab 2030. aastaks vähenema 45 protsenti võrreldes 2010. aasta tasemega.

2. Taastuvenergia peab 2050. aastaks andma hinnanguliselt kuni 85 protsenti ülemaailmsest elektritoodangust.

3. Kivisöe kasutamine peab vähenema ligi nullini.

4. Energiataimede kasvatamiseks on vaja kuni seitse miljonit ruutkilomeetrit maad (veidi vähem kui kogu Austraalia pindala).

5. Ülemaailmne netoemissioon 2050. aastaks null.

See ei ole odav. Raporti järgi peaks soojenemise piiramiseks 1,5 kraadiga investeerima aastatel 2016-2035 igal aastal energiasüsteemi keskmiselt umbes 2,4 triljonit dollarit.

„Raport räägib ka kasust, sest 1,5 kraadiga on majanduskasv suurem kui kahe kraadiga, ning 1,5 kraadiga ei ole suuremat katastroofiliste mõjude ohtu, mis on kahe kraadiga,” ütles Suurbritannia varasem IPCC läbirääkija, kes töötab nüüd WWF-is, doktor Stephen Cornelius.

Teadlased ütlevad, et kui me ei hoia temperatuuri kasvu alla 1,5 kraadi, toimuvad maailmas mõned märkimisväärsed ja ohtlikud muutused.

Hüvasti tuleb jätta korallriffidega, sest kahekraadise soojenemisega häviksid need sajaprotsendiliselt.

Ülemaailmne merevee tase tõuseks umbes kümme sentimeetrit rohkem, kui me laseme soojenemise kahele kraadile. See ei pruugi kõlada eriti suurena, aga 1,5 kraadi juurde jäämine tähendab, et üleujutuserisk puudutaks kümmet miljonit inimest vähem.

Mõju on suur ka ookeanide temperatuurile ja happesusele ning võimalustele kasvatada riisi, maisi ja nisu.

„Me oleme ohutsoonis juba ühekraadise soojenemisega,” ütles Kosonen. „Mõlemad poolused sulavad kiirenevas tempos; iidsed puud, mis on olemas olnud sadu aastaid, surevad äkki ja suvi, mille me just läbi elasime – põhimõtteliselt kogu maailm põles.”

Uuringuga seotud inimesed usuvad, et see pakub realistlikku teed alla 1,5-kraadise soojenemise juurde jäämiseks.

„See on teostatav, kui me kõik endast parima anname, ja see on selle raporti võtmesõnum. Keegi ei saa enam kõrvale jääda,” ütles IPCC kaaseesistuja, doktor Debra Roberts. „Me peame kõik fundamentaalselt muutma viisi, kuidas me oma elusid elame; me ei saa enam probleemist eemale jääda. Raportis öeldakse väga selgelt, et seda saab teha, aga see nõuab tohutuid muutusi, sotsiaalselt ja poliitiliselt, millega kaasneb tehnoloogiline areng.”

Asi on nüüd poliitiliste juhtide kätes. Raportis öeldakse, et raskeid otsuseid ei saa enam edasi lükata. Kui maailma riigid varsti ei tegutse, peavad nad hakkama toetuma veelgi rohkem katsetamata tehnoloogiatele süsiniku õhust eemaldamiseks, mis on kallis ja ebakindel tee.

Raportis öeldakse, et kiired ja märkimisväärsed muutused peavad toimuma neljas ülemaailmses süsteemis – energia valdkonnas, maakasutuses, linnades ja tööstuses.