Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht: usun, et Venemaa tõmbub Aasovi merel tagasi

Tallinnas asuva Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Dmitri Teperik usub, et Venemaa valitsus ei lähe Mustal merel Ukraina vastu korraldatud rünnakuga edasi, kuna on praeguseks oma eesmärgi juba saavutanud. Tepeiku arvates oli Venemaa eesmärgiks näidata, et nad on tugevad ega karda võimalikke reaktsioone ei Ukrainalt ega läänest.

Lisaks Ukrainale saadab Teperiku meelest Venemaa rünnakuga signaali Euroopa Liidule, aga eriti USA-le ja Suurbritanniale, kes hiljuti pakkusid Ukrainale sõjalist tuge, sealhulgas ka Mustal merel.

Tema arvates ei ole Venemaal midagi kaotada, kuna sanktsioonid on juba nii ulatuslikud kui võimalik ja nende karmistamiseks Euroopa Liidus ühtsust pole.

Teperik leiab, et tegemist oli Venemaa poolse provokatsiooniga, millest Ukraina mereväelased ei osanud ennest kõrvale hoida. „Venemaa provokatsiooniga kaasamineku all pean silmas, et Ukraina laevad sisenesid vetesse, mis ei ole praegu Ukraina kontrolli all,” märkis Teperik. „See, et nad juriidiliselt Ukrainale kuuluvad, ei tähenda, et nad oleks Ukraina kontrolli all. Ukrainlased muidugi teavitasid Venemaa vägesid, kuid olid ka teadlikud riskist, mis kaasneb Venemaa kontrollitud vetesse sisenemisega,” ütles ta.

Venemaa saab nüüd rahulikult vaadelda, millised on sisemised arengud rünnakule Ukrainas. Teperik usub, et sealsed populistlikud jõud kasutavad selle kindlasti ära.

„Suur osa ühiskonnast ootab, et president oleks sõjaline juht ja käituks karmilt, aga sõjaliselt ei ole see hea,” leiab Teperik.

Ukraina kehtestas alates kolmapäevast kuuks ajaks sõjaseisukorra. Teperiku arvates ei ole see Ukrainale kasulik, kuna toob kaasa piirangud, mis puudutavad näiteks kodanikuühiskonna algatusi, sõnavabadust ja poliitilist tegevust. Järgmine aasta on Ukrainas aga oodata valimisi.

„Samas, kui riik on olnud sõjas juba viis aastat, siis tekib küsimus miks pole sõjaseisukorda kehtestatud juba varem” märkis Teperik. „President Porošenkole hakatakse kindlasti ette heitma, et ta kasutab keerulist olukorda oma huvides ära.”

Mis puudutab kriisi mõju Eestile, siis Terepiku arvates praegu ohtu pole, kuna Venemaa on oma jõud suunanud lõunasse. Küll aga vajab Ukraina poliitilist tuge.

Pikemas plaanis peab Teperik siiski, et olukord on keerulisem, kuna kõigile on selge, et erinevalt lääneriikidest Venemaad rahvusvahelised kokkulepped ei huvita.

„On selge, et paberiga iseseisvust kaitsta ei saa,” leiab Teperik. „Venemaa katsetab, kuidas lääs reageerib ja kas ta on valmis provokatsioonile reageerima.”