Suurbritannia sõjaaegne peaminister veenis Hispaania pankurit Juan Marchi tegutsema salaagendina, kes organiseeris miljonite dollarite maksmist kindralitele. Vastutasuks veensid kindralid Hispaania diktaatorit Francisco Francot Adolf Hitleriga sõjas mitte ühinema, kirjutab The Times.

Vandenõust kirjutab ajaloolane Pere Ferrer oma raamatus „Juan March: maailma kõige saladuslikum mees”, mis põhineb Briti ja USA arhiivide andmetel.

1940. aasta suvel teatati Churchillile, et Franco kavatseb koos sakslastega hõivata Gibraltari, mis veenis Churchilli, et Hispaania astub Hitleri poolel sõtta. Ferrer väidab, et Briti ohvitser Alan Hillgarth tuli välja plaaniga kindralid ära osta, uskudes, et Franco sõjaline juhtkond on korrupteerunud ning, kuna nende töötasu ei olnud eriti suur, oleksid nõus altkäemaksu vastu võtma.

March, kes teenis Esimese maailmasõja ajal varanduse tubaka salakaubandusega, tundus ebatõenäoline liitlane, sest Hispaania kodusõjas oli ta olnud Franco poolel.

Ferreri sõnul jääb õhku küsimus, kas March oli topeltagent. Ta väidab, et on dokumente, mille järgi jäi March sakslaste palgale, samal ajal kui töötas brittide heaks. Kui britid talle 1940. aastal lähenesid, nõustus ta siiski oma rolli täitma. March võttis ühendust 30 kindraliga, kes olid võidelnud Hispaania kodusõjas. Kuigi nende sümpaatia kuulus Saksamaale, vahetasid nad poolt.

Altkäemaksuks mõeldud 10 miljonit dollarit kanti 1940. aastal New Yorgi pangaarvele, kuid vandenõu pidi napilt läbi kukkuma, sest USA rahandusministeerium arvas, et March kasutab raha Hitleri toetamiseks.

Briti saadik Washingtonis veenis president Franklin D. Roosevelti, et arve lahtikülmutamisest sõltuvad Suurbritannia sõjalised huvid. Ameeriklased andsid järele ja ainuüksi 1942. aastal maksti Hispaania kindralitele 3-5 miljonit dollarit.

Raamatus väidetakse, et mõned kindralid ei olnud lihtsalt ära ostetud, vaid ka jälestasid Francot. Kindral Alfredo Kindelan kirjutas oma mälestustes Franco kohta: „Temas võis tunda eelkõige kõrgusekartust, sest nagu mägironijad, kes ronivad kõrgemale, kui nad suutelised on, tundis ta peapööritust piiratud võimete juures nii kõrgele jõudmisest.”

Franco ainuke kohtumine Hitleriga leidis aset oktoobris 1940. Hitler keeldus andmast Francole Prantsusmaa koloniaalvaldusi vastutasuks Hispaania toetuse eest sõjas.

Franco lubas Teise maailmasõja ajal siiski Hitleril kasutada Hispaania mereväebaase. Saksa allveelaevu varustati Hispaania sadamates ja Itaalia pommituslennukeid tangiti Hispaania lennuväljadel ning Hispaania aitas ehitada Saksa spioonide vaatlusposte ümber Gibraltari väina.

Hispaania kuulutas 1943. aastal välja täieliku neutraliteedi, mis lubas Francol võimul püsida 1975. aastani, kui ta oma voodis suri.