1985. aastal Ida-Saksmaaale Dresdenisse saadetud Putin oli tollal 32-aastane. Dresdenis otsis ta inimesi, kes võiksid kapitalistlikus maailmas Nõukogude Liidu heaks spioneerida. Sihikul olid inimesed, kellel oli Nõukogude Liidu vastu mingi nõrkus, nagu teadlased, ettevõtjad või vahetusturistid. Aga ka kurjategijad ja paremradikaalid.

Üks Putini informaator rääkis alljärgneva loo. Putin tahtis iga hinna eest infot ühe meditsiiniprofessori kohta, kellel oli ligipääs uuringule surmavate mürkide kohta, mis ei jäta jälgi ja võimaldavad seega täiesti märkamatult tappa.

Selle kasutusvaldkond ulatub surma enesetapuna esitlemisest radioaktiivsete ainete kasutamiseni. Uuringus uuriti isegi vahekorra ajal arseeni peenise kaudu organismi viimise võimalust.

Putin oli sellest uuringust väga huvitatud. Inimeste koostööle kallutamiseks on mitmeid võimalusi: veenmine, äraostmine, väljapressimine. Putin hankis Stasi arhiivist pornograafilist materjali, et selle abil professorit šantažeerida.

Ajakirjanikud otsisid selle Dresdeni professori üles ja küsisid talt, kas teda šantažeeriti pornograafilise materjaliga. Ta eitas seda. Aastaid hiljem leidsid politseinikud ühe Putini kaastöötaja elukoha läbiotsimisel aga selle pornograafilise materjali, mille abil professorit šantažeerida sooviti. Antud politseiuurimise dokumendid pole aga tänapäevani säilinud, alles on vaid märge pornograafilise materjali leidmise kohta.

Üheks Putini kõige tundlikumaks ülesandeks oli KGB kasuks tööle värvatud neonats Rainer Sonntagi juhtimine. Pisikurjategija Sonntagi puhul polnud Putin värbaja, vaid tegeles tema juhtimisega.

Sonntagi oli vaja, et tema abil ka teisi neonatse KGB kasuks tööle värvata. 1987. aastal saadeti Sonntag Ida-Saksamaalt välja Lääne-Saksamaale. Seal tegi ta karjääri neonatside juht Michael Kühneni lähedase usaldusalusena.

Sonntagi lahkumine Ida-Saksamaalt sai toimuda vaid Putini nõusolekul ja Lääne-Saksamaal olles pidi Sonntag Putinile informatsiooni hankima.

Pärast Berliini müüri lagunemist pages Putin tagasi kodulinn Leningradi, millest sai peagi uuesti Peterburi. Tema värvatud Stasi töötaja Klaus Zuchold läks 1990. aasta lõpus Saksa vastuluure jutule ja rääkis Putini võrgustiku kohta ära kõik, mida ta teadis.

Tagasi kodumaale jõudnud Putin muretses oma tuleviku pärast ja arutas ühe hetke isegi taksojuhiks hakkamist. Peatselt selgus aga, et tema kontaktid Saksamaal on endiselt väärtuslikud.

Venemaal hakkas äri ajama Dresdner Bank, mille seadis Venemaal sisse Matthias Warnig, Putini vana sõber KGB päevilt. Hiljem sai Warnigist gaasitorufirma Nord Streami juht.

Ljudmilla Putina sattus 1994. aastal Peterburis liiklusõnnetusse, millest saadud raskeid vigastusi vene arstid ravida ei suutnud. Dresdner Bank maksis kinni tema transpordi Saksamaale ja ravi Bad Homburgis asuvas kliinikus. Aasta 2000 presidendivalimiste kampaania ajal ei tahtnud Putin Dresdner Banki abist enam midagi teada ja ütles, et tema naist raviti Peterburi sõjaväekliinikus.