Kuid valitsusjuhi arvates olid need meetodid, millega nõukogude võim tol hetkel positiivseid tulemusi saavutas, absoluutselt vastuvõetamatud.

Putin valis küsimuse oma suhtumise kohta diktaator Jossif Stalinisse välja isiklikult üle nelja tunni kestnud otse-saates „Vestlus Vladimir Putiniga. Järg” vastamiseks. Kokku saadeti talle 1,5 miljonit küsimust.

Sealjuures märkis Vene peaminister, et ta mõistis hästi selle küsimuse konksu: vastad positiivselt — solvuvad ühed, vastad negatiivselt — teised.

Putin ütles, et 1923. kuni 1953. aastani, mil Nõukogude Liitu juhtis Stalin muutus riik kardinaalselt — agraarmaast industriaalriigiks. „Tõsi, talupoegkonda alles ei jäänud,” märkis ta. Lisaks rõhutas Putin võitu Teises maailmasõjas, kuna kaotus oleks olnud riigi jaoks veel katastroofilisem.

Sellest hoolimata saavutati edu massiliste repressioonide, isikukultuse ja oma rahva vastu suunatud kuritegude hinnaga — meetmetega, mida ei tohi õigustada, toonitas peaminister Putin.

Putin on ka varem Stalinit diktaatoriks nimetanud, aga samas ka rõhutanud tema teeneid. Septembris viibis ta Poolas Teise maailmasõja alguse 70. aastapäeva mälestusüritustel. Seal ta tunnistas küll Moskva toonaseid vigu, kuid tuletas meelde ka Varssavi rolli Tšehhoslovakkia jagamisel.

Oktoobri lõpus teatas president Dmitri Medvedev, et Stalini kuritegusid ei tohi panna Nõukogude rahva kangelasteoga ühte patta.