Putin: Gruusia sõja plaani väljatöötamist alustati 2006. aastal
Venemaa president Vladimir Putin võttis enesele põhimõtteliselt vastutuse sõjategevuse eest, mida Venemaa neli aastat tagasi Gruusia vastu alustas.
„See pole saladus, plaan oli olemas ja selle raames me tegutsesime. Selle töötas välja kindralstaap 2006. aasta lõpus ja 2007. aasta alguses ning see oli minuga kooskõlastatud. Plaani raames valmistasime me ette Lõuna-Osseetia maakaitseväelasi,“ ütles Putin ajakirjanikele. 2006. aastal oli Putin president nagu praegugi ning seega kinnitas plaani tema ise. Sõja ajal oli presidendiametis aga juba Dmitri Medvedev, vahendab NEWSru.com.
„Kuigi meie sõjalised spetsialistid leidsid, et Lõuna-Osseetia maakaitseväelaste ettevalmistamine ei ole kasulik, sest maakaitseväelased jääksid regulaararmeele, isegi Gruusia omale alla, osutusid nad rohkem kui vajalikuks,“ lisas Putin.
Vastates ajakirjanike küsimusele isikliku osalemise kohta nendes sündmustes, ütles Putin: „Jah. Viibides Pekingis, helistasin ma kaks korda Dmitri Anatoljevitšile ja kaitseministrile 7. ja 8. augustil.“
Medvedev rääkis aasta tagasi samadest sündmustest järgmist: „Mulle helistas kaitseminister (ma liikusin parajasti Volgal, olin puhkusel, ja üldse, kogu planeet nautis juba ette olümpiat, mis toimus Hiinas) ja ütles, et meie Gruusia naaber alustas aktiivset sõjategevust. Ma ausalt, absoluutselt, täiesti avameelselt kahtlesin alguses väga ja ütlesin: „Tead, tuleb kontrollida, kas ta on täitsa hull, täiesti segi läinud või? Võibolla on see lihtsalt mingi provokatsioon, ta katsetab osseetide tugevust ja üritab meile midagi näidata?“
Medvedevi sõnul võttis ta Putiniga suletud sideliini kaudu ühendust alles ööpäeva pärast. „Ma olin juba kõik käsud andnud. Seal juba kõik lõõmas. Vladimir Vladimirovitš esines lihtsalt avaldusega selle kohta, et see on meile kategooriliselt vastuvõetamatu ja muidugi õigesti tegi.“
Putini viimane avaldus toetab aga osaliselt ja selgitab 47-minutilises dokumentaalfilmis „Kaotatud päev“ kindralite poolt Medvedevile esitatud süüdistusi otsustusvõimetuses. Üks filmis esinev isik ütleb otse: „Kuni Putin jalahoope jagama ei hakanud, ei alanud midagi.“ Ta pidas silmas, et Venemaa alustas „Gruusia rahule sundimise operatsiooni“ liiga hilja.
Praegune peaminister Medvedev sõitis ise kolmapäeval Lõuna-Osseetia pealinna Tshinvalisse, kus teda kohaliku presidendipalee juures ootas mõnisada inimest. Interfaxi teatel hakkasid inimesed Medvedevi autost väljudes plaksutama.
Hoone uksel võttis Medvedevi vastu Lõuna-Osseetia president. Enne seda pakkusid kohalikud rahvariietes neiud Medvedevile osseedi pirukaid ja klaasi õlut. Medvedev tervitas ka maakaitseväe kangelasi, kes neli aastat tagasi Gruusia vägesid kinni hoidsid.
Medvedev märkis oma sõnavõtus, et kuupäev on tähtis ka venemaalastele: „Täna on eriline päev nii Lõuna-Osseetia kui ka meie maa rahva jaoks. Neli aastat tagasi hukkusid barbaarse agressiooni tagajärjel inimesed ning Venemaal tuli vastu võtta otsus Lõuna-Osseetiat aidata ja agressorile vastulöök anda.“
Hiljem kommenteeris Medvedev ka dokumentaalfilmi ja kindralite hinnangut enese tegevuse kohta. Võimutandemi vanema liikme viimase avalduse kohta ei öelnud ta aga midagi.
„Kõik otsused, mis siis vastu võeti, võeti vastu täpselt siis, kui seda oli vaja teha. Ma lähtusin sellest, et need otsused puudutasid sel hetkel välisriiki, riiki, mida me kuni 26. augustini tunnustasime Gruusiana,“ ütles Medvedev. „Jah, meil olid omad suhted nii Lõuna-Osseetia kui ka Abhaasiaga, kuid sellest hoolimata käis jutt sel hetkel Gruusia territoriaalsest terviklikkusest, kuigi me mõistsime, et see on praktiliselt võimatu. Aga need otsused võeti vastu ainult seetõttu, et algas otsene agressioon Vene kodanike ja Vene rahuvalvajate vastu.“
„See toimus ööl vastu 8. augustit,“ täpsustas Medvedev. „Ma võtsin otsuse vastu kaks ja pool tundi pärast seda, kui Gruusia armee alustas aktiivset tegevust. Mitte varem, sest see poleks olnud õige, sest see oli otsus Vene Föderatsiooni relvajõudude viimise kohta välisriigi territooriumile, ma rõhutan, välisriigi territooriumile. Aga ka mitte hiljem. Need, kes räägivad midagi muud, kas ei tea või vassivad meelega.“
