Kuid leping vaadatakse alles sügisel, sest kaks päeva enne seda olid rahvaesindajad läinud suvepuhkusele.

Läti ajalehe Telegraf küsitletud eksperdid on veendunud, et tegemist ei ole juhusega. Pealtnäha ei tohiks kummalgi parlamendil olla objektiivseid põhjusi protsessi pidudrdamiseks. Seim võttis vastu otsuse leppe ratifitseerimise kohta 17. mail ning 29. mail kinnitas seaduse ka Läti president.

Venelased aga hoiatasid kohe, et neil saab olema kõik keerulisem: Riigiduuma on kahekojaline parlament ja graafiku kohaselt jõuab dokument parlamendi ülemkotta alles kevadsessiooni lõpuks. Ka see plaan ei täitunud — 6. juulil läksid vene saadikud puhkama.

„Ma arvan, et Putin kandis teadlikult ratifitseerimise üle sügisesse. Moskva andis mõista, et neile ei meeldi Vike-Freiberga ning seetõttu ei hakata ratifitseeringuid vahetama mitte tema, vaid Zatlersiga,” ütles Läti välispoliitika instituudi direktor Atis Leinš. Temaga on solidaarne ka politoloog Nils Muižnieks. „Venemaa ei tahtnud anda vähimatki põhjust arvata, et Vike-Freiberga võiks Moskvasse sõita,” märkis ta. Muižnieksi arvates ootas Moskva teadlikult, mil Lätis toimub presidendivahetus ning seejärel pannakse paika ka uus kurss läti-vene suhetes.

Politoloog Karlis Daukšts näeb Putini tegmistes signaali kogu Lääne-Euroopale. „Piirilepingut ei ole vaja mitte ainult kahele naaberiigile, vaid kogu euroliidule. Selliselt näitas Moskva järjekordselt kogu EL-ile, et ta ei arvesta mitte kellegagi ning pidurdab tähtsa dokumendi edasiliikumist” märkis Daukšts. Ta oletab, et debattide algust edasi lükates oli Putini salajane eesmärk maksimaalselt olukorda teravdada. „Debatid duumas saavad olema väga keerulised. Poliitikute suu läbi tehakse valjusti kuuldavaks kõik pretensioonid Lätile, tuletatakse meelde vähemusi , riigikeele oskusele seatu nõudmisi. Tekivad laiad diskussioonid ühiskonnas, võimalik, et isegi väljaspool Venemaad,” märkis Daukšts. Ta oletab, et lõpuks dokument ikkagi ratifitseeritakse, kuna Venemaale, nii nagu ka Lätile on see vajalik. Aga enne seda tuleb Läti valitsusel kuulda mitmeid etteheiteid. „Uskuge mind, ratifitseerimise küsimus, nii nagu ka vähemuste oma, on veel pikalt vaidluste teemaks,” prognoosib Daukšts.

Nils Muiznieks ja Atis Leinš arvavad samuti, et vaatamata viivitamisele, laheneb asi lõpuks positiivselt. „Kõik teqavad, milline on demokraatia Venemaal. Nii nagu Putin ütleb, nii ka Riigiduuma hääletab,” konstateeris Muižnieks.

Läri rahvusvaheliste suhete instituudi uurija Andris Spruds on veendunud hoopis pessimistlikumas lõpptulemuses. „Ma ei taha näida mingi raevuka skeptikuna, aga mulle kangastub kõiges selles tõsine oht. Sügisel algab Venemaal valimiseelne kampaania ning leppe ratifitseerimine läheb palju keerukamalt, kui juhul, kui see oleks ratifiseeritud praegu,”märkis Spruds. Politoloogi arvates näitas Venemaa Lätit ootama sundides järjekordselt oma võimu: initsiatiiv on Kremli käes ja praegu sõltub just Kremli otsusest, mis suunas arenevad edasised suhted. „Vaadake, Vladimir Žirinovski juba teatas, et võtab sõna ratifitseerimise vastu. Aga tema on teatavasti Kremli mitteametlik hääletoru. Seda, mida Putin ise mingitel põhjusel öelda ei saa, teatab kogu riigile Žirinovski. Ja ta ei ole ainuke,” rõhutas Spruds.