Kuningas Albert II loobus troonist 20 võimuaasta järel, vahendab BNS.

Philippe (53) vannutati kuningaks keskpäeval parlamendi ees, mis esindab Belgia 6 miljonit hollandi keelt kõnelevat flaamlast ja 4,5 miljonit prantsuskeelset vallooni. Ta tõotas riiki teenida ja kaitsta.

"Me teeme oma erinevustest tugevuse, just selles seisneb meie riigi ja institutsioonide rikkus," ütles ta.

Trooni üleminek algas mõni tund varem lossis, kus senine Belgia kuningas Albert II 20 võimuaasta järel troonist loobus.

Võimuvahetus toimus Belgia rahvuspäeval tagasihoidliku tseremooniaga. Sündmuse tunnistajaks ei kutsutud teiste riikide kuningakodade liikmeid, sellest võtsid osa vaid kohalikud aukandjad ja juhtivad poliitikud..

Albert allkirjastas 250 külalise silme all troonist loobumise akti.

Tseremoniaalsest võimust loobumise juures viibis peaminister Elio Di Rupo, kelle käes on 183-aastase parlamentaarse demokraatia tegelik võim.

Albert II kutsus laupäeval peetud kõnes rahvast ühte hoidma.

Kuninga sõnul oleks tema esimene soov, et hollandikeelseks põhja- ja prantsuskeelseks lõunaosaks jaguneva riigi rahvas säilitaks ühtsuse ning arendaks edasi viimase 40 aasta jooksul läbi viidud muudatustega saavutatut.

Keerulise ajalooga Belgia, mis on iseseisev riik alles alates 1830. aastast, on pidanud sageli nägema ränka vaeva flaamide ja valloonide nõudmiste ühisosa leidmisega.

Autonoomia suurenemisega on mitmed pinged kahanenud, kuid separatistlikud elemendid on mõlemas kogukonnas endiselt tugevad. Eriti jõuliselt räägib suurema vabaduse eest flaami kogukond, nii et ühtse Belgia tulevik sageli kaheldav tundub.

Kuningas Leopold III (1901-1983) ja Rootsi printsessi Astridi (1905-1935) teise pojana ei olnud Albert II jaoks kuningaks saamine enesestmõistetav, kuid ta päris trooni oma vanema venna Baudouini surma järel 1993. aastal, sest vend suri ilma järglasteta.

Albert II otsus troonist loobuda on esimene omataoline Belgia ajaloos.

Uue kuninga üle ei rõõmusta kaugeltki mitte kõik Belgia elanikud.

Flaami separatistide partei boikoteeris tseremooniat parlamendis, seadusandliku kogu suurim erakond N-VA Uus Flaami Allianss saatis oma esimehe Bart De Weveriga kaasa väga napi delegatsiooni.

"Me oleme täisverelised demokraadid ja demokraatia puhtaim vorm on vabariik," ütles partei parlamendifraktsiooni liider Jan Jambon põhjenduseks.

Flaami separatistide kõrvalejäämine tõi välja suurema väljakutse, millega uus kuningas Philippe valitsusajal silmisti seisab: kuidas jääda tõsiseltvõetavaks ühtsuse sümboliks riigis, mille pooled üha tugevamalt teineteisest eemale triivivad.

Erinevalt sündmustest 20 aastat tagasi, kui üks parlamendiliige hüüdis kuningas Albert II vande ajal "Elagu Euroopa vabariik", möödus Philippe'i troonileastumise tseremoonia värske kuninganna Mathilde'i silme all vahejuhtumiteta.

Albert II püüdis vastupidiselt oma viiele eelkäijale 20 aasta vältel poliitikast võimalust mööda hoiduda ja sama oodatakse uuelt kuningalt.

Philippe on saanud esindusametiks kogemusi viimasel kahel kümnendil väliskaubandusdelegatsioone juhtides.

"Ta on väga tark, väga hea ettevalmistusega inimene," kiitis Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, kes samuti tseremooniast osa võttis. "Ta tunneb hästi nii Belgia kui Euroopa poliitikat."