Kaljulaid ütles, et on mures, et järgmised sammud pärast enam kui saja Vene diplomaadi väljasaatmist pärast närvigaasirünnakut Salisburys ei ole teada, vahendab Independent.

„On loomulikult murettekitav kuulda, et varem külma sõja ajal teadsid mõlemad pooled reegleid,” ütles Kaljulaid BBC-le. „Mis on reeglid praegu, mõeldes Salisburyle näiteks?”

„Mille üle ma olen tõesti mures on tõesti see, et me ei tea, mis võivad olla tõesti järgmised sammud. Aga me teame juba, et keegi ei oodanud, et sõjalist ainet kasutataks Ühendkuningriigi territooriumil inimeste vastu, siin, Salisburys. Kas need on reeglid?” küsis Kaljulaid.

Kremli asutatud mõttekoja, Venemaa Välisasjade Nõukogu peadirektor Andrei Kortunov ütles BBC-le, et diplomaatide väljasaatmine ähvardab kahjustada kahe poole võimet kriisi ajal omavahel suhelda.

„Külma sõja ajal oli meil üsna tugev konsultatsioonide infrastruktuur,” ütles Kortunov. „Meil olid läbirääkimised relvastuskontrolli, nii tavarelvade kui ka strateegiliste relvade kontrolli üle. Meil oli mitmeid kriisijuhtimismehhanisme, mida me võisime kasutada, nii et ennustatavuse tase külma sõja ajal oli kõrgem, kui see on praegu, mõlemad pooled teadsid mängureegleid ja ma ei ole kindel, et see on nii täna.”

Kaljulaid kinnitas aga, et lääne reaktsioon oli korrektne. „Ma olen päris kindel, et neid suhtluskanaleid hoitakse avatuna, aga see ei tähenda, et me ei peaks vastulööki andma,” ütles Kaljulaid.

Kaljulaid ütles, et vaatamata pingete suurenemisele ei karda ta „kuuma sõda” Venemaa ja NATO vahel, sest „igaüks mõistab, et ei ole midagi saavutada” sellise stsenaariumi korral.