Nemtsova küsis Ilveselt, miks peetakse Venemaad Eestis vaenlaseks.

Ilves meenutas algatuseks Joseph Goebbelsit, kes on öelnud: „Mida me peame tegema? Me peame looma vaenlase kuju.“

„Pärast Nõukogude Liidu lagunemist muutusid sellised riigid nagu Eesti, Läti ja Leedu küllaltki edukalt demokraatlikeks riikideks. Aga Venemaa arvates ei tohi me olla demokraatlikud riigid, „geiroopa“ sarnased: peab olema eriline demokraatia, suveräänne. Loomulikult ei saa Venemaa armastada riiki, eduka arengu näidet, mis õõnestab sellise kontseptsiooni ideoloogilist alust, et demokraatia on tema ühiskonnale vastuvõetamatu,“ ütles Ilves.

„Aga kas teie kui Eesti president peate Venemaad ohuks oma riigile?“ küsis Nemtsova.

„Ma arvan, et Venemaa käitumise mõned aspektid on üsna agressiivsed ja võivad viia probleemideni. Ma lugesin hiljuti, et sel aastal on fikseeritud 266 Vene sõjalennukite lendu väljalülitatud transponderitega. Ja on ime, et seni pole veel toimunud ühtki kokkupõrget õhus. Te ju teate, et tsiviillennukite radarid ei ole eriti võimsad, need orienteeruvad lennukite teineteisele lähenedes transponderite signaalidele. Teiste sõnadega, ma ei pea Venemaad ohuks, kuid mõningad intsidendid on tõesti ohtlikud. Aga me oleme ju NATO-s, allianss on aga tugev heidutav faktor. Ma ei arva, et Krimmi stsenaarium võib korduda, sest meie puhul läheb Venemaa NATO liikmesriigi vastu,“ lausus Ilves.

„Te olete korduvalt rääkinud Eesti sõltumatusest. Venemaa arusaama järgi ei ole teie iseseisvus ehtne: te vahetasite lihtsalt ühe eestkostja (Nõukogude Liidu) teise (USA) vastu. Kas väike riik võib olla tõeliselt sõltumatu või peab ta pidevalt valima mõne üliriigi ja selle kurssi järgima?“ küsis Nemtsova.

„Me ei pea üliriiki valima. Me ühinesime vabatahtlikult Euroopa Liiduga, kus meil on võrdsed õigused teiste riikidega. Kindlasti lahknevad Euroopa Liidu ja USA arvamused paljudes küsimustes. Me järgime peamiselt Euroopa Liidu liini. George Kennan kirjutas: „Kui teie naaber on Venemaa, võite te olla kas vasall või vaenlane.“ Ja ma pean seda probleemiks. Venemaad ümbritsevad kas vasallriigid või vaenulikud riigid. Ukraina otsustas vasallsõltuvusest Venemaast lahti saada. Ja muutus kohe vaenlaseks. Sama juhtus Gruusiaga,“ vastas Ilves.

Nemtsova küsis Ilveselt ka, kas ta on Venemaal käinud ja milliseid olid tema muljed.

„Kuidas ma saaksin Venemaad mitte armastada, kui minu vanaema oli venelanna?! Minu lemmikkirjanik on Nabokov. Üks minu lemmikpoeete on Brodski. Vene ajaloos vaimustab mind kadettide võitlus. Mis mulle ei meeldi, on agressiivne retoorika, vaenulikkus. No see, mida me näeme, umbes: „Me võime teid ühe päevaga vallutada. Me võime Tallinna, Vilniusse, Riiasse sisse tulla.“ Nii ei räägita. See on väga nekulturno (Ilves kasutabki venekeelset sõna – toim.). Veel üks vene sõna,“ rääkis Ilves.

Nemtsova: „Te kasutate neid vene sõnu, mis iseloomustavad Venemaad halvasti…“

Ilves: „Ma tean vene keeles ka teisi sõnu, aga arvan, et meedia jaoks on nad kohatud.“