President Ilves Austria lehele: Minski kokkulepete elluviimisel ilma USA-ta kaugele ei jõuta
President Toomas Hendrik Ilves ütles intervjuus Austria ajalehele Der Standard, et Ukraina konflikti lahendamiseks peaksid rohkem kaasa lööma USA ja Suurbritannia.
Ilvese sõnul ei ole Ukraina küsimuses kuhugi edasi liigutud, sest midagi pole sisuliselt muutunud. Faktid sõjaväljal on samad. „Probleemide juures, mida me näeme selgelt alates 2014. aasta suvest – Krimmi annekteerimine ja sissetung Donbassi, mida keegi sissetungiks nimetada ei taha – pole toimunud mingit edasiminekut. Mida me selles valguses öelda saame?“ küsis Ilves.
Austria ajaleht küsis Ilveselt, kuidas kaasata Venemaa ja alustada tõsiseid läbirääkimisi.
„Kui me leiame eest olukorra, kus see üks riik omistab kogu vastutuse selle eest, mis toimub, USA-le, siis on raske, kui USA tegelikult laua ääres ei ole. Püüdlused viia Minski kokkulepped ellu ilma USA ja Suurbritanniata, kes on mõlemad alla kirjutanud Budapesti memorandumile Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta, ei jõua kaugele. Nende mõlema tähtsa osapoole kõrvalejätmise põhjus on see, et Minski kokkuleppeid, mis puudutavaid peamiselt Donetskit ja Luganskit, ei taheta näha kattumas Krimmi küsimusega,“ ütles Ilves.
Ilves ei usu, et USA lähikuudel läbirääkimistel rohkem osaleks.
Ilvese hinnangul on USA NATO-poliitika ümberorienteerumisest rohkem räägitud kui asi väärt on. NATO idapoolsetesse liikmesriikidesse ei paigutata ju eriti raskerelvastust. Selle kajastamises puuduvad Ilvese arvates proportsioonid.
Ilves leiab, et tegemist on signaaliga, et ei istuta käed rüpes. „Aga see pole mingi eskaleerimine. Tehakse ainult seda, mis on NATO-Venemaa lepingutes. Minimaalne usutav panustamine peaks tegelikult olema brigaad ühe NATO riigi kohta, niisiis 3000 sõdurit. Praegu räägime me 150-mehelisest kompaniist riigi kohta,“ ütles Ilves.
Der Standardi sõnul räägitakse Viinis väikesest külmast sõjast. Kas Ilves nõustub?
„Asi on vastupidine. Praegu surevad keset Euroopat sõjas inimesed. Ma ei ole mingi külma sõja fänn, aga sel ajal ei tapetud inimesi sõjalise tegevusega. Paljud ütlevad, et ei tahtnud uut külma sõda. Ometi: uus külm sõda tähendab, et rohkem inimesi jääb ellu kui praegu,“ vastas Ilves.
Der Standard küsis ka, kas on võimalik, et venelased hakkavad rohkem märkama vahet president Putini strateegiliste huvide ja Venemaa strateegiliste huvide vahel.
„Praeguses meedia olukorras Venemaal tegelikult mitte. Kui reporter pekstakse selle eest, et ta teatab Vene langenutest, poolsurnuks, on ebatõenäoline, et seal mingeid sõjavastaseid või režiimivastaseid meeleoluseid tekib,“ nentis Ilves.
Ilvese sõnul ei ole võimalik, et etnilised venelased Balti riikides neile riikidele ohtlikuks võiksid muutuda. „Vabaduse ja heaolu tase seal on Venemaa või Ukrainaga võrreldamatu. Donbassi kaevur teenib 150 eurot kuus, Eestis 1500-2500 eurot. Me naudime kõiki Euroopa Liidu vabadusi. Ei ole mingeid lahkulöömismeeleolusid,“ teatas Ilves Der Standardile.
