Esimesel korral haaras 79-aastane president Bakuus Vabariigi palees Aserbaidžaani Nahhitševani sõjaväeakadeemia 30. aastapäeva tseremoonial 2000 kuulaja ees rinnust ja kukkus kokku sõnadega: “Mis see on, mis mind tabas?”.

Teleülekanne katkes, et jätkuda umbes 12 minutit hiljem, kui Alijev naasis kõnepulti katkenud kõnet jätkama. “Ärge muretsege, keegi püüdis mind ära kaetada, aga ei saanud hakkama,” naljatas Alijev, aga niipea kui ta oli jõudnud seda öelda, varises ta uuesti kokku.

Kui ta teist korda vankuma hakkas, keerati telekaamerad kiiresti kõrvale, nii et kokkuvarisemist vaatajad ei näinud. Pealtnägijad aga ütlesid, et Alijev kukkus kokku ka teist korda ning lõi pea vastu poodiumi ära.

Turvamehed toimetasid ta minema. Mõlemal korral kaotas president ilmselt teadvuse.

Publikusse suunatud telekaamerad näitasid, kuidas inimesed ärevalt püsti tõusid, et toimuvat paremini näha. Teleülekanne sellega lõppes, rahvas kamandati saalist välja.

Natukese aja pärast tuli aga publik saali tagasi ja Alijev naasis kolmandat korda kõnet pidama. “Lubage mul teid veelkord õnnitleda. Tänan teid tähelepanu eest,” lausus Alijev. Seejärel lahkus ta paleest ja istus rahvale lehvitades autosse.

Presidendi tervis teeb aseritele muret, sest Alijevit peetakse ainsaks poliitikuks, kel on nafta- ja gaasirikka riigi valitsemiseks piisav autoriteet. Presidendile lähedalseisvad allikad on varem öelnud, et Alijevil on südamega probleeme.

Alijev juhtis Aserbaidžaani juba nõukogude ajal, 1993. aastal tuli ta taas võimule ja on püsinud seal tänini. Eakal riigipeal on mitmeid tervisehädasid. 1999. aastal tehti talle südamelõikus ja märtsis opereeriti tal USA-s songa.

Möödunud aastal kindlustas Alijev oma poliitilist positsiooni referendumiga, mis kiitis ülekaalukalt heaks põhiseadusmuudatuse ja tegi peaministrist riigis teise mehe.

Vastaste väitel kasutas Alijev võidu saavutamiseks ebaausaid võtteid ja saavutas selle, et uus põhiseadus võimaldab tal peaministriks nimetada oma poega, kes praegu on riikliku naftafirma tähtis ametnik.

Märtsis avaldas Bakuus 10.000 inimest meelt, nõudes Alijevi tagasiastumist. Kõnelejad panid talle esmajoones süüks suutmatust lahendada Mägi-Karabahhi probleemi.

Alijev on teatanud kavatsusest osaleda oktoobris presidendivalimistel.