Vastavalt resolutsiooni tekstile rikkus Punaarmee Poola suveräniteeti ja rahvusvahelise õiguse norme. Lisaks avastas seim N.Liidu tegevuses sarnaselt Katõni (Katyń) 1940. aasta sündmustele genotsiidi tunnuseid ja nimetas Poolat „kahe totalitaarse režiimi - natsionaalsotsialismi ja kommunismi ohvriks", vahendab RIA Novosti.

Resolutsioon võeti vastu lihtsustatud korras parlamendisaadikute mitteametliku režiimi baasil, märgib agentuuri korrespondent. Ta lisas, et deputaadid tervitasid saalis viibivaid Katõnis hukatud sõjaväelaste sugulasi püsti seistes.

Nõukogude relvajõud sisenesid 17. septembril praeguse Lääne-Ukraina ja -Valgevene territooriumile, väidetavalt oma vennasrahvaste kaitseks ja seda põhjusel, et Poola riik kui selline oli 1. septembril alanud Saksa-Poola sõja tulemusena lakanud olemast.

Tegelikkuses alustas Moskva lihtsalt 23.-24. augustil 1939 sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokolli, millega jagati koos Berliiniga mõjusfäärid, täitmist.

Sissetungile järgnenud 1940. aasta kevadel lasti Katõni metsades maha ligi 15 000 Poola kõrgemat sõjaväelast, ühiskonnategelast, haritlast ja muud „nõukogude võimule vaenulikku tegelast".

Hukatute sugulased on pikka aega taotlenud ohvrite represseerituteks tunnistamist, kuid Venemaa kohus pole selleks alust leidnud.

Septembris 2009 leppisid Vene ja Poola peaministrid Vladimir Putin ja Donald Tusk kokku ühisorganite loomises selle tragöödia uurimiseks. Valitsusjuhid lubasid loodavad keskused vabastada poliitsurvest.