„Geopoliitiline olukord on muutunud. Meil on kõige suurem julgeolekukriis pärast külma sõda ja me peame sellest järeldused tegema,“ ütles Siemoniak Associated Pressile.

Kuigi Poola ühines NATO-ga 1999. aastal, on suurem osa tema 120 000-mehelisest armeest paigutatud läänepiirile jäänukina Nõukogude blokki kuulumise ajast.

Siemoniaki sõnul peab see muutuma ning vähemalt kolme idas asuva baasi mehitatust suurendatakse 2017. aastaks praeguselt 30 protsendilt ligi 90 protsendile, mis võib tähendada tuhandeid sõdureid, kuigi Siemoniak ei täpsustanud numbreid.

Ainuüksi õhutõrjeüksuses Siedlces täidetakse 2017. aastaks kuni 400 töökohta.

„Ma usun, et see, mis on juhtunud Poolast idas, ei kujuta meile ohtu järgmistel kuudel või kahel või kolmel või viiel aastal. See on vajadus teha järeldusi tulevasteks aastakümneteks,“ seletas Siemoniak.

Pärast Poola demokratiseerumist 1989. aastal vähendati tollal 400 000 mehest koosnenud armee suurust järk-järgult ning kohustuslik ajateenistus kaotati. Alati piiratud hulk raha on kulutatud üksuste uuendamisse, mitte kogu infrastruktuuri restruktureerimisse. Poola kavatseb suurendada kaitsekulutusi alates 2016. aastast kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Praegu kulutatakse riigikaitsele 1,95 protsenti SKT-st.

„Inimesed on aru saanud, et julgeolek on tähtis ning armeed ei saa unustada,“ ütles Siemoniak. „Keegi ei taha sõda.“