Poola ajalehe Gazeta Wyborcza ajakirjanik Michał Kokot ütles Delfile, et tapmine oli poolakatele suureks šokiks. Sellisel tasemel ametis oleva poliitiku mõrva pole Poola näinud Teise maailmasõja ajast saadik.

Inimeste meelepaha on üldise poliitilise debati pidamise ja seal väga levinud vihakõne tõttu väga suur. Poola ühiskond on poliitiliselt väga lõhestunud. Kokot märkis, et poliitilised erimeelsused lõhestavad ja tekitavad konflikte lausa perekondades.

Gdańskis aset leidnu on aga tekitanud väga suur debati selle üle, mida sobib poliitilises kontekstis öelda ja mida mitte. Kokoti sõnul leiavad inimesed, et eile toimunud rünnak on vihakõne tagajärg, sest viib kriitiliste piiride kadumiseni, mistõttu teatud hulk vaimselt ebastabiilseid inimesi jõuabki äärmuslike tegudeni.

Kokoti arvates võib 99 protsendi ulatuses olla kindel, et Adamowiczi tapja tegutses enda initsiatiivil ja mingit otsest poliitilist tellimust seal taga ei olnud. Selge on ka see, et pussitamine oli hoolikalt ette planeeritud. Pussitaja oli täpselt läbi mõelnud, millal tuleks tal lavale minna ja hankinud selleks ka läbipääsuloa. Kuidas ta läbipääsuloa sai, uurib praegu politsei.

Mõrva toime pannud 27-aastase mehe kohta on liikunud kuuldused, et ta on teismeeas viibinud psühhiaatrilisel ravil ja et ka hiljuti pangaröövi eest vangistuses viibides diagnoositi tal skisofreenia. Selle kohta ametlikku kinnitust siiski ei ole.

Mõrv toimus suure rahvamassi ees heategevuslikul üritusel, kus koguti raha haiglatele aparatuuri ostmiseks. Sealjuures on 27. aastat järjest toimunud ürituse suhtes vastuseisu avaldanud praegune valitsuserakond Õigus ja Õiglus, kes leiab, et haiglate varustamisega ei tohiks riigiasutuste väliselt tegeleda. Üritus on aga seotud peamise opositsioonierakonna liberaalkonservatiivse Kodanikuplatvormiga. Selle erakonna liige oli kuni 2015. aastani ka tapetud Adamowicz.

Kohe pärast pussitamist haaras mõrvar suure rahvahulga ees laval mikrofoni ja põhjendas oma tegu väidetava ebaõiglase vangistuse ja piinamisega, mida ta olevat opositsioonierakond Kodanikuplatvormi võimuloleku ajal vanglas pidanud kannatama.

Sealjuures ei jõudnud turvameeskond 15-20 sekundi jooksul, mil pussitamine aset leidis, sündmusele reageerida. Kokoti sõnul oli tegemist väga noorte ja kogenematute inimestega ja ürituste korraldajatele on ette heidetud turvateenuse kvaliteedi arvelt kõige odavama pakkumise vastuvõtmist.

Juhtunut on võrreldud 2010. aastal lennuõnnetuses hukkunud Poola tollase presidendi Lech Kaczyński hukkumisega. 2015. aastal aga pussitati Poola parlamendis ühe ametisoleva natsionaalkonservatiivsesse erakonda kuuluva saadiku kabinetis ametnikku, kes selle tagajärjel suri. Kummalgi juhul polnud aga tegemist poliitilistel kaalutlustel sooritatud mõrvaga.