Tšehhi Euroopa asjade minister Tomas Prouza ütles Politicole, et London informeeris juba mõne aja eest Euroopat soovist eesistumisest loobuda. Varasema plaani kohaselt saanuks Suurbritanniast eesistujamaa 2017. aasta suvel Malta järel ja eesistumine kestnuks 2018. jaanuarini, mil võtnuks järje üle Eesti.

Välisministeerium ei kinnitanud täna, et Suurbritannia loobub Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rollist, kuid Suurbritannia pressiesindaja Brüsselis tunnistas, et „see on üks paljudest küsimustest, mida lähinädalatel tuleb koos Euroopa partneritega arutada“.

Politico allikate sõnul nähakse võimalusena jagada Suurbritannia eesistumisaeg ära Malta ja Eesti vahel, millest mõlemal tuleks seda rolli täita kolm kuud kauem ehk eesistumine veniks poole aasta asemel üheksa kuu pikkuseks.

Suurbritannia on kuni majandus- ja rahaliidust lahkumiseni (ka lahkumisprotsessi ajal) siiski täieõiguslik Euroopa Liidu liige ning väljaastumisprotsess võib mõnedel hinnangutel venida 2019. aastani.

Euroopa parlamendi pressiesindaja Jaume Duch Guillot ütles täna Politicole, et Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise järjekorra muutmise üle hääletatakse juba tuleva nädala teisipäeval.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli ütles reedel pärast Suurbritannia referendumi tulemusi, et Eesti ootab võimalikult kiiret otsust EL-i ja Suurbritannia suhete kohta. „Oleme põhjalikult valmistumas eesistumiseks 2018. aasta esimesel poolel ning täna jätkame tegutsemist senise ajakava alusel. Kui kujunenud erakorralises olukorras osutub vajalikuks eesistumise järjekorra või korralduse muutmine, siis oleme ühistes huvides valmis seda kaaluma,“ sõnas Lilleväli.