Põhja-Siberi maastikku on viimastel aastatel ilmunud mitmeid suuri kraatreid. Teadlased on neid hoolikalt uurinud ning usuvad, et need on tekkinud, kui pingod (pinnasega kaetud igikeltsakünkad) on lõhkenud, teatas TASS Siberian Timesi vahendusel.
„Alguses on selline muhk mull ehk „bulgunjahh“ kohalikus jakuudi keeles,“ ütles Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna teaduse ja innovatsiooni ameti direktor Aleksei Titovski. „Aja jooksul mull lõhkeb, lastes gaasi välja. Nii moodustuvad hiiglaslikud lehtrid.“
Selliste mullide arv – 7000 – on hämmastavalt palju rohkem kui seni teatud.
Piirkonnas on viimasel ajal äkki pingodest tekkinud kraatreid või lehtreid. Teadlased usuvad, et need on tekitanud kliimamuutuse tõttu sulanud igikeltsa vabastatud metaan.
„Me peame teadma, millised muhud on ohtlikud ja millised mitte,“ ütles Titovski. „Teadlased teevad tööd potentsiaalse ohu märkide tuvastamiseks ja struktureerimiseks, nagu näiteks muhu maksimaalne kõrgus ja rõhk, mida maapind talub.“
