"Kui nüüd on põgenikekriis sundimas ELi taas tõsisemalt Türgi poole vaatama, siis on see hea, kuid niigi loogilisi ja ELile vajalikke arenguid oleks vale siduda pragmaatiliste põgenikeprobleemi küsimustega. Olgu põgenikekriis või mitte, EL peab taastama Türgiga liitumiskõnelused ning avama selleks uued peatükid, näiteks energia valdkonnas, kus ELi mured ja vajadused on ilmselged. Aga loomulikult ka teistel teemadel," sõnas ta.

"Need kaks teemat - ELi-Türgi suhted ning põgenikekriis - tuleb aga teineteisest selgelt lahus hoida. Põgenikekriisist ei tohi saada kauplemisobjekt, sest ELi-Türgi suhe vajab põhimõttelist ja pikaajalist alust, mitte päevapoliitilistel vajadustel põhinevaid hädasamme," ütles Paet.

Paet lisas, et EL peab edasi liikuma ka viisalihtsustusega Türgi kodanikele. "Loomulikult peab EL tõsiselt aitama Türgit rohkem kui 2,2 miljoni Süüria põgenikuga toimetulekul. Vaid siis on lootust, et surve ELi piiridele vähemalt sellelt suunalt kahaneb," lausus ta.

Paet ütles kohtumisel Türgi ELi asjade ministriga, et olukorras, kus ELi poliitika naabrite suhtes nii lõunas kui idas pole just teab kui edukas, tuleks oluliselt rohkem ilmutada strateegilist mõtlemist ja tegutsemist NATO liikmesriigi Türgi suhtes, kus hoolimata tagasilöökidest on jätkuvalt eraldi minister ja ministeerium ELiga koostööks ning üle 40 aasta kestnud liitumiskõnelusi soovitakse jätkata. "Seda mitte märgata oleks pikaajalise mõjuga viga," sõnas ta.