Sinises sviitris Ağcat nähti vangla juurest autoga lahkumas. Saatmas oli teda veel mitu sõidukit, teatab AFP.

Praegu 52-aastane Ağca oli 23-aastaselt kurikuulsa paremäärmusliku Hallide Huntide organisatsiooni liige ja Türgi valitsuse poolt mõrvasüüdistustega tagaotsitav. 13. mail 1981 ilmus Ağca Vatikanis Püha Peetri väljakule ja avas lahtises autos sõitnud paavsti pihta tule.

Johannes Paulus II sai raskelt kõhtu haavata ning Ağca veetis järgmised 19 aastat Itaalia vanglates. Rünnaku motiiv on jäänud mõistatuseks.

Ağca on väitnud, et tegemist oli jumaliku plaaniga ning on pidevalt oma versioone muutnud.

Väiteid, et tapmiskatse taga olid Nõukogude Liit ja Bulgaaria, pole kunagi õnnestunud tõestada.

2000. aastal andis Itaalia Ağcale armu ja saatis ta Türgisse, kus ta mõisteti aga süüdi tuntud ajakirjaniku Abdi İkpekçi tapmises, kahes relvastatud röövis ning vanglast põgenemises 1970. aastatel.

Türgi võimud vabastasid Ağca 2006. aasta jaanuaris, kuid vahistasid ta taas kaheksa päeva hiljem, sest vabastamine oli ebaseaduslik.

Türgi sõjaväevõimud peavad Ağcat väeteenistusest kõrvalehoidjaks ning kohe pärast vabanemist viidi ta arstlikku kontrolli, kus kontrollitakse, kas vastab tõele, et ta on teenistuskõlbmatu.

Ağca tunnistati 2006. aastal lühikese vabadusperioodi jooksul sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks „arenenud antisotsiaalse isiksusehäire” tõttu.