Tseremooniat oli jälgima kogunenud palverändureid 80 riigist.

“Pärast pikka järelemõtlemist, mitmel korral jumalalt abi palunud ja paljude vendade nõu ära kuulanud, kuulutame me Josemaria Escriva de Balagueri pühakuks,” ütles paavst ladina keeles.

Escriva on 468. isik, kelle on pühakuks kuulutanud paavst Johannes Paulus. Praeguse paavsti arvele langeb rohkem pühakukskuulutamisi kui ühegi teisele tema eelkäijale nelja sajandi peale kokku.

Hispaania preester Escriva õpetas, et katoliiklased võivad pühakuks saada täiesti tavalist elu elades ja taotledes pühadust kõiges, mida nad teevad, olgu nad siis pankurid või pagarid.

Ta rajas 1928. aastal Hispaanias organisatsiooni Opus Dei (Jumala teod), millesse praeguseks kuulub 1.800 preestrit. Ülejäänud 84.000 liiget kogu maailmas on harilikud katoliiklased.

“Minu jaoks on oluline, et ta suutis tuua pühaduse igapäevaellu, ta näitas, et me kõik võime olla pühakud,” ütles Hispaaniast kohale tulnud Maria Siera Ramillan.

Escriva kuulutati õndsaks 1992. aastal, kuid pärast seda on hakatud Opus Deid sageli süüdistama ohtlikus ja fundametnalistlikus salategevuses.

Üks endine Opus Dei liige on avaldanud raamatu, milles ta süüdistab organisatsiooni isikukultuses ja hoiatab katoliiklasi sellega ühinemast.

Osalt on vastuolude põhjuseks asjaolu, et mõned Opus Dei ilmikliikmeist on andnud munga- ja nunnatõotusele sarnanevaid lubadusi, kuigi nad pole vaimulikud ja peavad harilikke ameteid.

Organisatsiooni konservatiivne loomus tuli ilmsiks ka pühapäeval, kui valdavalt hispaanlastest Opus Dei liikmed sammusid vaikides Püha Peetruse väljakule.

Muidu on pühakukskuulutamine enamasti rõõmus sündmus, millega kaasnevad ilutulestikud ja pidustused.

Escriva suri 1975. aastal ja juba 1992. kuulutati ta õndsaks, mis on väga lühike aeg ja näitab Johannes Paulus II soosingut. Paavsti pressiesindaja Joaquin Navarro-Valls on üks tuntumaid Opus Dei liikmeid.