Georg Ratzinger ütles oma kodust Saksamaalt Regensburgist BBC-le, et arst soovitas paavstil mitte enam ette võtta reise üle Atlandi ning ta kaalus tagasiastumist juba mitu kuud.

„Kui ta jõudis 80. eluaastate teise poolde, tundis ta, et vanus annab endast märku ning ta kaotab pidevalt võimeid, mis tal varem võisid olla ning mis peavad olema ametikohuste korralikuks täitmiseks,“ ütles Georg Ratzinger.

Tagasiastumine oli paavsti venna sõnul seega osa loomulikust protsessist.

„Kui teda vajatakse, teeb ta end kättesaadavaks, kuid ta ei taha sekkuda oma järeltulija asjadesse,“ ütles Ratzinger.

Järgmise paavsti valivad 117-liikmelise konklaavi liikmed Vatikani Sixtuse kabelis.

Analüütikute sõnul on eurooplased endiselt favoriidid, sealhulgas praegune Milano peapiiskop Angelo Scola ja Viini peapiiskop Christoph Schönborn.

Tugevad kandidaadid kerkivad esile ka Aafrikast ja Ladina-Ameerikast, kus on väga suur katoliiklastest elanikkond. Mainitud nimede hulgas on Ghana kardinal Peter Turkson ja Nigeeria kardinal Francis Arinze.

Veel on võimalikud kandidaadid kardinal Marc Ouellet Kanadast, São Paulo peapiiskop Odilo Pedro Scherer Brasiiliast, paavsti kultuurinõukogu president Gianfranco Ravasi ja Filipiinide kardinal Luis Antonio Tagle.

Paavst peaks pärast ametist lahkumist jääma alguses residentsi Castel Gandolfos ning kolima siis renoveeritud kloostrisse palvete ja enesessesüüvimise perioodiks.