Paavst Benedictus XVI astub ametist tagasi
85-aastane Benedictus XVI sai Rooma paavstiks 2005. aasta aprillis pärast Johannes Paulus II surma, vahendab BBC News.
Paavsti tagasiastumine ei ole esmakordne, kuid moodsal ajal ei ole seda juhtunud. Viimased paavstid on kõik ametis olles surnud.
78-aastane endine kardinal Joseph Ratzinger oli üks ajaloo vanimatest uutest paavstidest, kui ta selleks valiti.
Vatikani pressiesindaja, isa Federico Lombardi ütles, et isegi paavsti lähimad abilised ei teadnud, mida ta teha kavatseb ning ei suuda seda uskuda.
Vatikan teatas, et periood paavsti tagasiastumise ja tema järglase valimise vahel peaks olema võimalikult lühike, kuid kardinalide kokkutulemise aega ei ole veel kinnitatud.
Paavsti sünnimaa Saksamaa valitsuse pressiesindaja ütles, et on Benedictus XVI üllatuslikust tagasiastumisest liigutatud.
„Saksa valitsus austab Püha Isa kõige sügavamalt selle eest, mida ta on teinud, tema panuse eest elu jooksul katoliku kiriku tegevusse. Ta on jätnud endast maha väga isikliku käekirja mõtlejana kiriku eesotsas ning ka hingekarjasena.“
Pole enam jaksu
85-aastane sakslane ütles oma Vatikani residentsis kardinalidele peetud ladinakeelses kõnes, et tal pole kõrge vanuse tõttu jaksu ametikohustusi täita, vahendab BNS.
"Vajalikud on nii vaimu- kui ka kehaline jõud ning viimastel kuudel on minu jaks vähenenud sel määral, et olen sunnitud tunnistama oma võimetust täita vajalikul määral mulle usaldatud ametikohustusi," ütles kirikupea.
Paavsti sõnul paneb ta ameti maha 28. veebruaril kell 20.00 (Eesti aja järgi 21.00) ja see jääb täitmata, kuni konklaav miljardile katoliiklasele uue kirikupea valib.
Vatikani esindaja Federico Lombardi ütles ajakirjanikele, et uus paavst valitakse ilmselt mõne nädala jooksul.
"Uus paavst peaks lihavõteteks selge olema," rääkis Lombardi, lisades, et konklaav võidakse kokku kutsuda 15-20 päeva jooksul pärast ameti mahapanekut.
Paavst vihjas juba 2010. aastal usutlusteraamatus, et ta võib tagasi astuda, kui ei tunne endas enam ametikohustuste täitmiseks piisavalt jõudu olevat.
Kardinal Joseph Ratzinger pühitseti 265. paavstiks 2005. aasta aprillis, mõned nädalad pärast oma eelkäija Johannes Paulus II surma.
Benedictus XVI on vanim paavstiks saanud kardinal pärast Clemens XII, kes oli 1730. aastal kirikupeaks saades samuti 78. Ta on esimene sakslasest paavst pärast Victor II (1055-1057).
Ainus suutmatuse tõttu tagasi astunud paavst oli Coelestinus V 1294. aastal, kes ütles end lihtsamat elu otsivat. Gregorius XII pani 1415. aastal ameti maha kirikulõhe lõpetamiseks.
Benedictus XVI sündis 16. aprillil 1927 Baieris, oli juhtiv teoloogiaprofessor ja seejärel Müncheni peapiiskop. 1981. aastast juhtis ta omaaegse inkvisitsiooni järeltulijat Usudoktriini Kongregatsiooni, vaimustades konservatiivseid katoliiklasi, kuid valmistades oma jäikusega meelehärmi mõõdukatele katoliiklastele ja teistele kristlastele.
"Jumala rotveiler"
Usudoktriini Kongregatsiooni juhina teenis kardinal ära hüüdnime "Jumala rotveiler". Nii sellel kohal kui hiljem paavstina oli ta vastu naiste ordineerimisele ja vaimulike abieludele, väljendas vastuseisu homoseksualismile ja kommunismile ega kartnud kunagi puudutada poliitiliselt tundlikke teemasid. 1984. aastal ütles kardinal, et "kommunistlikud režiimid, mis tulid võimule vabastamise loosungi all, on üks meie aegade häbiplekke".
Paavstina rõhutas Benedictus perekondlikke väärtusi ning kritiseeris ägedalt aborti, eutanaasiat ja samasooliste abielusid. Tema ametiaega läbisid punase niidina katsed anda uut hingamist katoliiklusele ja tuua eeskätt noored aina ilmalikumaks muutuvad Euroopas ja Põhja-Ameerikas kiriku rüppe tagasi.
Akadeemikust paavst on paljude raamatute autor, lõpetades alles jõulude paiku triloogia Jeesuse elust.
"Ta on ja jääb üheks meie aja suuremaks mõtlejaks," ütles Saksa kantsler Angela Merkel oma kaasmaalase otsust kommenteerides.
Prantsuse president François Hollande ütles, et Benedictuse otsus "väärib lugupidamist".
Benedictust jäävad meenutama ka tema korduvad avalikud apsakad, millega kirikupea teenis ära moslemite, juutide, indiaanlaste, poolakate, aidsiaktivistide ja isegi teadlaste pahameele. 2006. aasta septembris peetud kõnes andis paavst mõista, et jagab 14. sajandi Bütsantsi keisri seisukohta, mille kohaselt islam on oma olemuselt vägivaldne. Tookordne sõnavõtt vallandas mitmes moslemiriigis vägivaldsed meeleavaldused.
Paavsti ametiaega varjutasid juba tema ametisse astudes miilanud vaimulike lastepilastusskandaalid. Isiklikuks löögiks oli 2012. aastal ilmsiks tulnud Vatikani salajaste dokumentide lekitamine meediale, milles mõisteti 18 kuuks vangi Benedictus XVI endine ülemteener Paolo Gabriele.
