„Ma ei ole ekspert. Mind kui päästjat pani imestama betoonlae haprus. Seda võis purustada tangide, tungraudade ja haamritega. Õppustel betoonkonstruktsioonidega on olnud palju raskem. Tihti tuli meil higistada suruõhuhaamritega. Maxima puhul polnud seda vaja,“ ütles päästja Läti Delfile.

Students tunnistas ka, et teda ei pannud imestama inimeste ükskõikne reaktsioon häiresignaalile kaupluses. „Kui me oleme viinud läbi õppusi hotellides, on välismaalased, kes signalisatsiooni kuulevad, kohe tänavale läinud. Aga lätlastele on tulnud uksele koputada,“ ütles Students.

Students rõhutas, et operatsioon viidi läbi kvaliteetselt ning päästeteenistuse käsutuses olid kõik vajalikud vahendid. „Meie poole pöördusid kolleegid teistest piirkondadest, aga me ütlesime paljudele ära. Liiga suur hulk osavõtjaid sündmuspaigal võib segada. Tähtis on rütmiline töö vahetustega,“ selgitas Students.

Students lükkas tagasi ka kriitika seoses sellega, et päästjad saadeti kauplusse enne teist varingut, mistõttu hukkus veelgi rohkem inimesi. "Me pole prohvetid, et teaksime kõike ette. Kui me kardaksime kõike, mis võib juhtuda, kuidas saaksime me siis töötada, mitte sisse minnes? Päästjad lähevad sinna, kuhu me teisi ei lase, isegi sõdureid ja politseinikke. Sealjuures olid kaks kolmest hukkunust komandörid, nad võtsid ise vastu otsuse, keegi ei saatnud neid surma,“ ütles Students.

Liitu uudiskirjaga