Jaamad, mille abiga jälgiti mobiilikõnesid, koguti nende kohta andmeid ja üritati välja selgitada, kes piirkonnas liigub, avastati valitsuskvartali ning parlamendihoone lähedusest.

Julgeolekujõud hakkasid võimalikku  pealtkuulamist uurima tänu ajalehele Aftenposten, kes jõudis tugijaamadele jälile tehnoloogiaettevõtete Aeger Group ja CEPI Technologies, mis kahe kuu jooksul toimuvat jälgisid, abiga.

Julgeolekuteenistuse  osakonnajuhataja Hans Christian Pretoriuse kinnitusel on alustatud juurdlust. Aftenposteni allikate kinnitusel ei ole pealtkuulamise taga Norra võimud ja välistada ei saa kahtlust, et tugijaamad on püstitanud mõni võõrriigi luureteenistus.

Infoturbespetsialisti Kyrre  Sletesjøeni sõnutsi maksavad pealtkuulamiseks kasutatud seadmed pool kuni kaks miljonit Norra krooni ja eraisikutel ei ole neid võimalik vabalt osta. „Norras on vaid üksikud institutsioonid, kellel on õigus taolisi seadmeid kasutada,“ märkis Sletesjøen.