Tara ehitati 22 miljardi forinti (70 miljoni euro) eest. Valitsuse teatel pandi ehitamise eest vastutama sõjavägi, et asi toimuks kiiremini. Mobiliseerides kiiresti riigi ressursid suutsid võimud muuta tara rahvuslikuks projektiks, mis on Ungaris tohutult populaarne, kuigi Euroopa partnerid on selle hukka mõistnud, vahendab Reuters.

„Võttis aega, aga valitsuse kampaania avaliku arvamuse pagulaste vastu suunamiseks kannab vilja ning suure osa meedia kontrolli alla võtmine maksab dividende,“ ütles ausa poliitilise analüüsi keskuse analüütik Richard Szentpéteri Nagy. „Sõnumit korralikult läbi avalik-õigusliku televisiooni filtreerides näevad vaatajad kodus kive loopivat ja politseinikke ründavat jõuku.“

Pärast Serbia piiri sulgemist on Ungari tegutsenud veelgi kiiremini Horvaatia piiri sulgemisel. 41-kilomeetrine ajutine tara püstitati nelja päevaga. Juba käib töö püsiva barjääri kallal.

Alguses kaasas sõjavägi lepingulised eratöövõtjad, kuid pärast seda, kui Orbán sundis töö liiga aeglase tempo tõttu ametist lahkuma kaitseministri, võtsid sõdurid suurema osa projektist üle.

Ühe firma esindaja sõnul saab iga posti maasse püsti panemise eest 500 forintit (1,61 eurot). Üks meeskond peab päevas maasse panema vähemalt 200. Postide vahe on kolm meetrit. Sõjaväe graafik nõuab tööd seitse päeva nädalas.

Osa tarast on ehitanud firmad, mis kasutavad vangide tööjõudu. Vangid saavad väikese osa töö eest makstavast rahast, ülejäänud läheb vangla kulude katteks.

Riik on mobiliseerinud ka töötud, kes saavad raha valitsuse tööprogrammis osalemise eest.

„Avalike tööde inimestel on kohustus töötada, muidu võivad nad kaotada oma toetuse,“ ütles Csongrádi komitaadi esindaja Márta Varga. Töötud saavad töö eest tara püstitamisel umbes 200 eurot kuus, mis on umbes pool Ungari miinimumpalgast. Varga sõnul pole keegi keeldunud.

Orbáni taktika on töötanud. Esmaspäeval avaldatud arvamusküsitluse tulemustest selgub, et tema erakond Fidesz juhib lähima rivaali ees kümne protsendiga. 82 protsenti ungarlastest toetab karmimaid sisserändereegleid.

Orbáni oponendid välismaal on öelnud, et Ungari peaks olema kaastundlikum, tuletades meelde ajalugu, näiteks 1956. aasta ülestõusu, kui Vene tankid sundisid ligi 200 000 ungarlast kodumaalt lahkuma.

Ungarlaste sõnul on aga praegused põgenikud tulnud läbi turvaliste riikide, kus nad ei ole enam ohus.

„Kas Ungari põgenikud ründasid kunagi vägivaldse jõuguna politseinikke ja loopisid kive?“ küsis Serbia piiril asuva väikese Mórahalomi linnapea Zoltán Nógrádi. „Seda ei saa võrrelda, sest kui poleks tara, oleks minu linn juba minema pühitud.“

Kuigi tara on populaarne Ungaris, leiavad majandusteadlased, et Orbáni vaated migratsioonile võivad kahjustada Ungari mainet Euroopas, mis on tähtis majandusliku tuleviku seisukohalt Euroopa Liidus.