Obama ütles telekanali CBS poliitikasaatele "Face the Nation" antud usutluses, et on suur erinevus, kas paluda liikmesriikidel tõsta kaitsekulutusi 2 protsendini SKP-st või öelda, nagu seda tegi Trump, et USA ei pruugi kinnisvaramoguli juhtimisel enam kinni pidada NATO keskseimast põhimõttest.

Trump seadis sel nädalal nimelt kahtluse alla, kas ta jätaks automaatselt kehtima julgeolekugarantiid, mis annavad NATO 28 liikmesriigile kindluse, et Ühendriikide sõjavägi on rünnaku korral nende selja taga.

Trump ütles kolmapäeval intervjuus ajalehele New York Times, et kui ta presidendiks valitakse, ei kaitse ta NATO liitlasi rünnaku korral automaatselt, vaid vaatab kõigepealt, milline on nende panus allianssi.

Trump määratles USA ülemaailmseid huve pea täielikult majanduslikult. USA rolli rahuvalvaja, tuumaheidutuse tagaja, inimõiguste kaitsja ja liitlaste piiride garanteerijana seab Trumpi jaoks kahtluse alla majanduslik kasu.

„Me hoolitseme kõigepealt selle riigi eest, enne kui muretseme kellegi teise pärast maailmas,“ seletas Trump lahti oma hüüdlause „Ameerika kõigepealt“, kirjutas New York Times sel nädalal.