Obama jätkab lõunaosariikide sõdurite mälestamist
Infoagentuuri Associated Press teatel lükkas mustanahaline Obama tagasi teadlaste grupi petitsiooni, kes palusid mälestamisest loobuda, kuna see solvavat neegreid.
Sel aastal tähistatakse Konföderatsiooni ridades võidelnud meeste mälestuspäeva esmaspäeval, 25. mail. Traditsiooni kohaselt asetavad USA presidendid sel päeval isiklikult Washingtoni eeslinnas Arlingtoni rahvuskalmistul asuva Tundmatu Sõduri hauale.
Pärast seda aitavad presidendi abilised tal asetada pärjad ka teiste mälestusmärkide jalamitele, mille seas on samuti Arlingtoni kalmistul olev konföderaatide memoriaal.
„Arlingtoni Konföderatsiooni memoriaal kujutab endast kurjuse eitamist, mida orjapidajad, konföderaatid ja nende käsilased sooritasid afroameeriklaste suhtes. See mälestusmärk eitab orjapidamist kui riigi lõhenemise põhjust ning esitab lõunaosariiklasi kui kangelasi," seisab Obamale saadetud palvekirjas.
„Sellega eeldatakse, et aafriklaste ja afroameeriklaste tunnustamine inimolenditena ei oma mitte mingit tähtsust," on petitsiooni autorid kirjutanud.
Agentuur märgib, et teiste seas on sellele allakirjutanud ka pedagoogika professor William Ayers - minevikus vasakradikaalist terrorist. Obamale on heidetud temaga suhtlemist ette.
Lükates petitsiooni tagasi leidis Obama kompromissi - ta andis korralduse, et lilled asetataks ka Washingtonis asuva kodusõjas osalenud afroameeriklaste memoriaali juurde, mis püstitati üle 200 000 Põhja poolel sõjas osalenud neegri mälestuseks.
Mälestuspäeva tähistatakse iga aasta mai viimasel esmaspäeval ja see on pühendatud kõikidele Ameerika Ühendriikide poolel sõjalistes konfliktides langenutele.
Arlingtoni kalmistu rajati USA ja CSA vahelise sõja ajal (aastatel 1861-65 peetud kodusõda) maale, mille põhjaosariiklased konfiskeerisid konföderaatide armee ülemjuhataja kindral Robert Lee perekonnalt.
Kindral Lee on väljapaistev strateeg, lõunaosariikide ühendaja ja mees kes võitles nende õiguse eest säilitada orjapidamine ning otsustada ise oma poliitilisi küsimusi.
Rahvusliku leppimise märgiks andis liberaalist president Woodrow Wilson 1914. aastal käsu püstitada konföderaatidele memoriaal.
