Esmaspäevasel kohtumisel veteranidega rääkis Obama posttraumaatilist stressi kannatavate sõdurite ravist ja tõi ühe näite oma perekonnast, vahendab Associated Press.

„Mul oli onu, kes oli esimeste Ameerika sõdurite hulgas, kes jõudsid Auschwitzi ja vabastasid koonduslaagri. Meie perekonnas räägitakse lugu, et kui ta tuli koju, läks ta lihtsalt üles pööningule ja ei lahkunud kodust kuus kuud,” ütles Obama. „Midagi oli talle tõsiselt mõju avaldanud, aga tol ajal ei olnud selliseid asutusi, mis oleks aidanud sellisest valust üle saada.”

Poolas asuv Auschwitz vabastati Nõukogude vägede poolt jaanuaris 1945. USA holokaustimuuseumi teatel vabastasid ameeriklased Saksamaal mitmeid surmalaagreid, sealhulgas Buchenwaldi, Dachau ja Mauthauseni.

Obama abid teatasid teisipäeval, et Obama vanaema vend Charlie Payne aitas vabastada Buchenwaldi all-laagrit 89. jalaväediviisi koosseisus 1945. aasta aprillis.

„4. aprillil, 1945 vallutas 89. jalaväediviis Ohrdrufi laagri, mis allus Buchenwaldile. Ohrdruf oli esimene koonduslaager, mille USA väed Saksamaal vabastasid,” teatab holokaustimuuseum. „Nädal hiljem, 12. aprillil külastasid Ohrdrufi kindralid Dwight D. Eisenhower, George S. Patton ja Omar Bradley, et näha, milliseid metsikusi on koonduslaagri asukate kallal toime pandud.”

Obama esmaspäevane eksitus tekitas elavat vastukaja internetis. Vabariiklik partei nõudis seletust.

„Need olid Nõukogude väed, kes vabastasid Auschwitzi, niisiis kui Obama onu ei teeninud punaarmees, ei ole võimalik, et Obama eilne avaldus vastaks tõele,” ütles vabariiklaste rahvusliku komitee esindaja Alex Conant.