Nõukogude kosmonaudid rääkisid Brežnevi tapmiskatsest 50 aastat tagasi

 (38)
Nõukogude kosmonaudid rääkisid Brežnevi tapmiskatsest 50 aastat tagasi
Foto: AFP

Kosmonaudid Boriss Volõnov ja Aleksei Jelissejev rääkisid 1969. aastal aset leidnud Nõukogude Liidu tollase juhi Leonid Brežnevi tapmiskatsest, mille tunnistajaks nad sattusid.

Ründaja, nooremleitnant Viktor Iljin tulistas välja 16 kuuli ja tappis autojuhi, aga peasekretär ise kannatada ei saanud, vahendab RIA Novosti.

„Sõitsime ilusal tänaval, ühel ja teisel pool olid inimesed, kes meid tervitasid. <...> Oli väga külm, jaanuar, mistõttu sõitsime Oktoobri väljakuni kinnises autos. Pärast paigutati meid ümber lahtisesse autosse, öeldi, et inimesed tahavad näha,” rääkis Volõnov pidulikul vastuvõtul kosmonautikamuuseumis.

Äkki kostsid Volõnovi sõnul paugud: „Kahest käest puusalt tulistas mees miilitsavormis.”

„Kõigem tähtsam, ta tulistas väga täpselt. Kui temaga jõudis kohakuti meie järel sõitnud auto, tulistas ta kohe ja tappis [lasuga] otsaette juhi. Pea kukkus kätele, mis olid roolirattal,” meenutas kosmonaut.

Volõnovi sõnul pööras autosid saatnud mootorrattur samal hetkel 90 kraadi ja sõitis edasi, et ründajat maha võtta. Ründaja tulistas mootorratturit ja major kukkus. Seejärel sõitis Volõnovi sõnul kosmonautide juurde auto ja küsiti, kas kõik on elus. Et haavatuid ei olnud, sõitis korteež edasi.

„Kui me sõitsime, teadsime, et ülejärgmises autos oli Brežnev. Minu jaoks isiklikult oli huvitav vaadata, milline on Brežnevi reaktsioon, tulistati ju teda. Läksime garderoobi, siseneb Brežnev kohe meie järel ja näol on selline ilme, nagu midagi poleks juhtunud,” rääkis Jelissejev.

See rünnak toimus 1969. aasta 22. jaanuaril, kui Brežnev võttis Moskvas vastu kosmoselaevade Sojuz-4 ja Sojuz-5 meeskonnad. Miilitsaks riietatud Iljin tulistas korteeži Kremlisse sissepääsu juures, aga eksis ja sihtis autot, kus sõitsid kosmonaudid, mitte Brežnev.

Juhtunust sai avalikkus teada 20 aasta pärast. Siis teatas ajakirjandus, et Iljin lootis, et Brežnevi tapmine viib demokraatlike reformideni. Kohus tunnistas Iljini psüühiliselt haigeks ja saatis ravile, misjärel veetis Iljin psühhiaatriahaiglates umbes kaks aastakümmet.