Norra otsus suurendada oma sõjalist võimekust sellest piirkonnas toimub paralleelselt Venemaa otsusega suurendada oma sõjalist võimekust Norraga piirneval Koola poolsaarel ja Barentsi merel, kirjutas DefenseNews.
Norra suurendas sel aastal oma kaitsekulutusi 3,4 protsendi võrra 5,6 miljardi dollarini. Sellest rahast pool miljardit kavatsetakse kulutada Venemaaga piirneva ala kaitseks. 120 miljoni dollari eest eest kavatsetakse soetada õhutõrjerakettide patarei, mida hakkab kasutama Põhja brigaad.
Norra sõjavägi arendab ka iseliikuvat õhutõrjesüsteemi, mis paneb IRIS-T rakette tulistava Norras toodetud NASAMS II õhutõrjepatarei laskeseadeldised soomuk M113 pikendatud kerele. Selle süsteemi tarned peaksid algama sel aastal.
Teine oluline programm on Saksamaal toodetud Leopard II tankide uuendamine. Norralaste 52st tankist uuendatakse 38, maksma läheb see 356 miljonit dollarit.
Kõik konservatiivse Erna Solbergi valitsuse liikmed toetasid Ukraina sündmuste valguses kaitsekulutuste kasvu.
190 miljoni dollari eest renoveerib Norra Ørlandi õhuväebaasi, et seal saaksid baseeruda uued, 5. põlvkonna hävitajad F-35, mis peaksid saabuma 2017. aastal.
Norra sõjavägi ostab samuti juurde ja moderniseerib olemasolevaid CV90 jalaväe lahingumasinaid. See programm lähe maksma 1,32 miljardit dollarit. Sama tüüpi masinaid ostis endale ka Eesti.
Norra kavatseb ka välja vahetada oma vananevad Ula klassi allveelaevad.
