„On neid, kelle meelest peab Soome liituma NATO-ga nüüd või mitte kunagi, ja neid, kelle meelest ei peaks NATO-ga liituma nüüd ega mitte kunagi,“ ütles Niinistö arutelu osapooli kirjeldades, vahendab Yle Uutiset.

Näitena selle arutelu kohta tõi Niinistö selle, kas Venemaast võib Soomes vabalt rääkida. Selle eitamist Niinistö ei mõista.

„Ma ei saa selle korrutamisele enam päris pihta. Riigi juhtkond on selgesõnaliselt ja kiiresti hukka mõistnud Venemaa tegevuse nii Krimmis, Ukrainas kui ka Süürias. Eelmiste eduskuntavalimiste eel võeti suurte pealkirjadega läbi kõik võimalikud Venemaa rünnakusuunad Soome vastu ja siis ununenud Ahvenamaagi on hiljem hõivatud,“ märkis Niinistö.

Niinistö sõnul on pärast kõiki Venemaa üle peetud arutelusid jäänud ebaselgeks, mis on jäänud veel ütlemata.

„Kangelaslikkuse saavutamine selles võistluses, kes ütleb Venemaa kohta kõige karmimalt, nõuab leidlikkust,“ kommenteeris Niinistö.

Vastaspoolelt kritiseeritakse samas Niinistö sõnul seda, et Venemaa sarjamises on mindud liiga kaugele. Selle juures teeb Niinistöle muret kurja argipäevastamine.

Teise tundliku teemana julgeolekupoliitilises arutelus mainis Niinistö ühisõppusi Rootsi, NATO ja USA-ga.

„Mõnede arvates seatakse sellega ohtu Soome liitumatus, samas kui teised annavad nüüd nõu, et sellist asja peaks kõige suurema kiiruga tegema hakkama,“ ütles Niinistö.

Niinistö sõnul on tõsi, et läänepoolne sõjaline koostöö on palju laiem kui varem, aga Soome tegeleb sellega tema sõnul ainult oma seisukohtadest ja vajadustest lähtudes.

Niinistö rõhutas ka, et Soome diplomaatiat ja dialoogi rõhutava välis- ja julgeolekupoliitika kurss jätkub endisena.

„Soome huvi ei ole õhutada vastasseisu. Tark vaatab, kas on pakkuda midagi sellist, mis võiks seda vastasseisu vähendada,“ teatas Niinistö.