Niinistö: kui Venemaale tahetakse sõnumeid saata, võib neid ka vastu tulla, aga see pole põhjus vait jääda
Soome president Sauli Niinistö ütles, et Venemaa välisministeeriumi avaldust Soome ja NATO suhete kohta ei ole põhjust imeks panna. Samas märkis ta, et oleks olnud hea, kui kaitseminister oleks Põhjamaade ministrite ühisavaldust enne arutanud.
Uudisteagentuur STT küsis Niinistölt e-posti teel, kuidas ta tõlgendab Venemaa välisministeeriumi pühapäevast avaldust ja kas see sisaldas kursimuutusi, vahendab Turun Sanomat.
„Avalduses on ju õieti kolm nägemust. Väide, et Põhjamaade kaitsekoostöö on positsioneerumas Venemaa vastu, mure Soome ja Rootsi lähenemise pärast sõjalisele alliansile NATO-le ning väide Põhjamaade püüdlemise kohta konfrontatiivsete lahenduste poole avaliku arvamuse vastaselt,“ ütles Niinistö. „Küllap need peegeldavad kindlasti Venemaa põhilist mõtlemist, ega ole sel moel uued. Lähen mõttes tagasi kindral Makarovi visiidi juurde. Ka tema esitas kahtlusi muu hulgas Põhjamaade koostöö kohta. Ma olen teinud venelastele selgeks, et arendame koostööd Põhjamaade, Euroopa Liidu ja NATO partnerluse raames ehk et me ehitame oma riigikaitset üles kõigil võimalikel viisidel, nagu kõik teisedki teevad. Sellega on venelased rahule jäänud. Nüüd naaseb Venemaa samade küsimuste juurde ilmselt Põhjamaade kaitseministrite artikli tõttu. Alati tasub lähtuda sellest, et kui Venemaale tahetakse ise sõnumeid saata, võib neid vastupostiga siis tagasi ka tulla. See ei ole mingi põhjus vait olla, aga vastuste tulemist ei ole põhjust ka imeks panna ja nende pärast mööda seina ronima hakata.“
Niinistölt küsiti veel, kas ta on Põhjamaade ministrite ühisartiklit arutanud kaitseminister Carl Haglundiga ning kas kirjutis sisaldas midagi uut ja kas seda oleks pidanud enne arutama Soome välispoliitilise juhtkonnaga.
„Tekstis on sõnumeid, mida oleme juba varem nentinud. Soome on muu hulgas hukka mõistnud Venemaa tegevuse Ukrainas juba mitu korda erinevates seostes,“ ütles Niinistö. „Minu nägemuse järgi on väärtõlgendus mõelda, et Põhjamaade koostöö asetuks kuidagi Venemaa vastaseks. Ei ole põhjendatud tekitada pilti, et pikalt jätkunud Põhjamaade koostöö taustal oleks rõhutatult Vene oht. Koostöö eesmärk on toetada ja tugevdada stabiilsust ja julgeolekut ning see ei ole suunatud kellegi vastu ega ähvarda kedagi. Oleks olnud hea arutada artikli sisu enne TP-UTVA-s (Soome presidendi välis- ja julgeolekupoliitiline ministrite komisjon), sest see puudutas selgelt välis- ja julgeolekupoliitilisi mõõtmeid.“
