Netanyahu loobumise järel näis, et praeguse valitsusjuhi Ehud Baraki tugevaim rivaal eelseisvatel valimistel on nüüd Netanyahu mantlipärija Likudi partei esimehe ametis, erukindral Ariel Sharon.

Parlamendienamuse kaotanud Barak astus tagasi läinud nädalal. Uue peaministri valimine on plaanis 6. veebruaril.

Viiekümne ühe aastane ekspeaminister Netanyahu loobus valitsusjuhiks kandideerimast, kui parlament lükkas teisipäeval tagasi tema nõudmise valida peaministriga samaaegselt ka parlament. Üldvalimised oleks Netanyahu sõnul vajalikud Iisraeli väljatoomiseks poliitilisest ummikust.

Netanyahu teatas, et ei kandideeri peaministriks, kui parlament laiali ei lähe.

“Kuna knessetil polnud julgust rahva tahtele vastata ja uutele valimistele vastu minna, otsustasin oma lubaduse täide viia. Kaalun kandideerimist, kui knesset otsustab laiali minna,” ütles Netanyahu Iisraeli ajakirjandusele saadetud avalduses.

Pärast Netanyahu avaldust tühistas Likudi partei teisipäevaks määratud eelvalimised, kus Netanyahu olnuks vastamisi Sharoniga.

Seitsmekümne seitsme aastane Peres teatas teisipäeval, et kaalub, kas mitte avalikele üleskutsetele järele anda ning osaleda valimistel sõltumatu kandidaadina Sharoni ja Baraki kõrval, kes on Peresi ametijärglane Tööpartei juhikohal.

Iisraeli peaministrivalimised otsustavad ilmselt Lähis-Ida rahuprotsessi edasise käigu.

Iisraeli poliitiline draama varjutas USA püüdeid taastada rahuprotsessi, mille raames Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse esindajad pidid teisipäeval Washingtonis Ühendriikide rahuvahendajatega kohtuma. USA välisministeeriumi esindaja sõnul võib kohtumisele tulla ka president Bill Clinton, kelle kaheksa aastat kestnud rahuvahenduspingutused lõpevad tema ametijärglase George W. Bushi ametisseasumisega 20. jaanuaril.

Palestiinlased said esmaspäeval tagasilöögi ka ÜRO Julgeolekunõukogus, kus ei saavutanud piisavalt hääli nende nõudmine paigutada Jordani läänekaldale ja Gaza sektorisse ÜRO vaatlusmissioon.